Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 14:10-31
Kõrkjamerest läbiminek10Kui vaarao oli ligidal, siis Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele. Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Issanda poole.
11Ja nad ütlesid Moosesele: "Kas ei olnud siis Egiptuses haudu, et tõid meid kõrbe surema? Miks tegid meile seda, tuues meid Egiptusest välja?
12Eks see just olegi, mis me rääkisime sulle Egiptuses, öeldes: Jäta meid rahule, et võiksime teenida egiptlasi! Sest meil on parem egiptlasi teenida kui kõrbes surra."
13Aga Mooses vastas rahvale: "Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi.
14Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!"15Ja Issand ütles Moosesele: "Miks sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli lastele, et nad läheksid edasi!
16Sina aga tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see, et Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!
17Ja mina, vaata, teen siis kõvaks egiptlaste südamed ja nad tulevad teile järele. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu ta sõjaväe, ta sõjavankrite ja ratsanike arvel,
18et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand, kui ma ilmutan oma au vaarao, tema sõjavankrite ja ratsanike arvel."19Siis Jumala ingel, kes oli käinud Iisraeli leeri ees, siirdus ning läks nende taha; ja pilvesammas siirdus nende eest ning seisis nende taga,
20tulles egiptlaste leeri ja Iisraeli leeri vahele; siis oli pilv ühele pime, aga teisele valgustas ööd, ja üks ei pääsenud teisele ligi kogu öö.21Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks - vesi lõhenes.
22Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.
23Ja egiptlased ajasid neid taga ning tulid neile järele, kõik vaarao hobused, tema sõjavankrid ja ratsanikud, keset merd.
24Kui saabus hommikune vahikord, siis Issand vaatas egiptlaste leeri peale tule- ja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse.
25Ja ta kiilus kinni nende sõjavankrite rattad ning takistas nende sõitu. Siis ütlesid egiptlased: "Põgenegem Iisraeli eest, sest Issand sõdib nende poolt egiptlaste vastu!"26Aga Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!"
27Ja Mooses sirutas oma käe välja mere kohale ning koiduajal meri pöördus tagasi oma paika, egiptlased aga põgenesid sellele vastu; ja Issand paiskas egiptlased keset merd.
28Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki.
29Iisraeli lapsed aga läksid kuiva mööda läbi mere, ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.
Punase mere läbimine annab Iisraeli rahvale erilise mõistmise Jumala päästetööst. Ning selle asemel, et pikemalt peatuda kus ja kuidas täpselt need veed lahknesid ( Pühakirja tekst ka ei püüa pakkuda selliseid ajaloolisi üksikasju), kutsub too lugu meid aru saama jutustatud päästeteo teoloogilisis tõdesid.
Esiteks: see päästetegu on üksnes ja ainult Jumala initsiatiivi tulemus. Jumal oli see, kes Moosesele põleva põõsa juures ilmus „ei tea korraga kus kohast“, ning kutsudes teda päästma oma rahvast Egiptusest. Jumal oli see, kes reageeris rõhumise olukorrale, veelgi enam, jätkas oma tõotuste täitmist nii nagu ta Aabrahamile oli lubanud tema järglaste kohta. ( 1 Ms 12:2,3). Samamoodi oli Jeesuse ( Jumal- kes- sai -inimeseks) sünd täielikult Jumala enese algatus ning kord antud tõotuste täideviimine.
Teiseks – ühekordne ning lõplik päästetegu Punase mere ääres on osa suuremast pildist mis hõlmab eneses kogu Jumala päästeplaani jätkuva protsessina oma rahva hulgas. Punase mere lugu on vaid üks kõrgpunkt ning lõplik ja selgitav näidis tegu – kuid ta ei ole ainuke. Nende juures, kes pääsesid Punasest merest läbi, peab järgnema ka muutumine – just seda näeme jälgides Iisraeli kõrbeteekonda. Täpselt sama põhimõte paistab ka jüngri eluviisi juures, peale Kristuse surma ning ülestõusmise vastu võtmist usus. Päästmine on Jumala tegu, kuid see eeldab meiepoolset koostööd, ning viimselt meie täielikku kuuletumist. Kristlaste jaoks on Egiptusest väljarändamine eeltähenduslik Kristuse päästeteole. Ilma Kristuseta – oleme määratud jääma „orjusesse“ ning määratud „uppumisele“. Kuid Kristuses – oleme Jumala algatusel päästetud ning kutsutud vastama sellele eluga, millest paistab ning mis vastab Jumala ääretule armule.
Selle kommentaari autor: Jo Bailey Wells