Loe läbi alltoodud kirjakoht: Haggai 2: 1-9
Uue templi toredus1Seitsmenda kuu kahekümne esimesel päeval tuli prohvet Haggai kaudu Issanda sõna; ta ütles:
2"Räägi nüüd Serubbaabelile, Sealtieli pojale, Juuda maavalitsejale, ja Joosuale, Joosadaki pojale, ülempreestrile, ja allesjäänud rahvale ning ütle:
3Kes teist, allesjäänuist, on näinud seda koda selle endises toreduses? Missugusena näete seda nüüd? Eks see ole teie silmis, nagu ei olekski midagi?
4Aga ole nüüd tubli, Serubbaabel, ütleb Issand, ja ole tubli Joosua, Joosadaki poeg, ülempreester, ja olge tublid, kõik maa rahvas, ütleb Issand, ja tehke tööd, sest mina olen teiega, ütleb vägede Issand!
5Selle lepingu sõna, mille ma tegin teiega, kui te Egiptusest ära tulite, ja minu Vaim püsivad teie keskel. Ärge kartke!
6Sest nõnda ütleb vägede Issand: Veel pisut aega, ja ma panen värisema taeva ja maa, mere ja kuiva maa.
7Ja ma panen värisema kõik paganad, nõnda et kõigi paganate rikkused tuuakse, ja ma täidan selle koja toredusega, ütleb vägede Issand.
8Minu on hõbe ja minu on kuld, ütleb vägede Issand.
9Selle koja tulevane hiilgus saab suuremaks, kui oli esimesel, ütleb vägede Issand, ja selles paigas ma annan rahu, ütleb vägede Issand."
Kerge on vaadata kas enda vaimulikku teekonda või oma kogudust ja öelda, et varem olid asjad palju paremini.
Tänane lõik näitab, kuidas saame õppida vaimulikust ajaloost ilma olemata liialt nostalgilised. Meil on oma rännak Jumalaga ning peame aktsepteerima, et meil on samamoodi roll Jumala plaanis, nagu meie esiisadel. Tänu sellele, et Jumalat ei ole pandud esikohale ning et inimesed on olnud rohkem huvitatud oma mugavusest kui Jumala riigi ehitamisest, on tänases lõigus vaimulik nälg. Jumal meenutab, et tal on nende jaoks suured plaanid ning et tulev au saab olema suurem, kui enne. Tempel, mida rahvas ehitab, pidi saama suurem, kui eelnev - mitte materjaalse hiilguse pärast, vaid seetõttu, et Jumal ise pidi seal oma rahva keskel kõndima ja neid rahuga õnnistama.
Meist sõltub see, kas panustame aega Jumalaga olemiseks, ehitades nii tema templit inimeste seas. Ta lubab, et on meiega oma Vaimu läbi ning et tal on plaan ja lubadused igaühe jaoks meie seast.
Kui Jumal esitas Joosuale väljakutse olla tugev,seisis viimane raske ülesande ees. Joosua pidi viima iisraellased lahingusse. Ta nägi selgelt, mida temalt oodatakse ning vajas kuulda, et Jumal on selles temaga (vt Js 1:9).
Iisraelleased, keda Haggai kutsus tugevad olema ei seisnud ühegi taolise vaenlase vastas. Nende probleem oli, et tempel nägi veidi halb välja. Kuid ka nemad vajasid kuulda, et Jumal on nendega (vt Hg 2:4).
Alati eiole hirmuäratavad asjad need, mille ees meli julgusest puudu jääb. Meeleheide ja vaikne depresioon võivad sama kurnavad olla. Kui miski tundub lootusetu, on tugevust väga raske esile kutsuda. Püsivad, närivad probleemid, millel tegelikult ei olegi lahendust, võivad meid liigagi kergesti tühjaks imeda. Kui täna küsime Jumalalt, milles ta kutsub meid (või kogudust) tugev olema, peame mõtlema nii väikestele ja tavalistele asjadele kui suurtele ja dramaatilistele. Tõmmates selga varustust võitluseks probleemidega, peame meelde jätma, et tugevuse tegelik allikas ei ole kaitse vaid fakt, et Jumal on meiega, alati.
Selle kommentaari autor: Sheila Pritchard