Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 3:1-8
Ka juudid on süüdlased1Mis on siis juudil erilist või mis kasu on ümberlõikamisest?
2Jah, on palju ja mitmel moel. Esmalt juba see, et juutide kätte on usaldatud Jumala sõnumid.
3Mis siis nüüd? Kui mõned pole olnud ustavad, ega siis nende ebaustavus tühista Jumala ustavust?
4Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, aga iga inimene valelik, nagu on kirjutatud:
"...selleks, et sind tunnistataks õigeks su sõnades ja sa võidaksid, kui sinuga käidaks kohut."
5Kui aga meie ülekohus toob esile Jumala õigluse, mida me siis peame ütlema? Kas Jumal pole siis ebaõiglane, kui ta meid nuhtleb vihas? Ma räägin inimlikul pinnal.
6Mitte sugugi! Kuidas siis muidu saaks Jumal kohut mõista maailma üle?
7Kui aga Jumala tõde minu valetamise tõttu saab üha rohkem temale kirkuseks, miks siis minu üle veel kohut mõistetakse, nagu oleksin ma patune?
8Ja miks siis ei ole nõnda, nagu mõned mind teotades räägivad, et mina ütlevat: "Tehkem kurja, et sellest tuleks head!" Niisuguste nuhtlus on õige.
Peetrus kutsub meid üles olema valmis andma vastuseid neile, kes küsivad, millel põhineb meie lootus (1Pt 3:15). Paulus oleks sellega nõustunud, ta annab selles kirjas üksikasjaliku selgituse kristliku hea sõnumi kohta. Paulus ei jäta ühtki kivi ümber pööramata.
Tänane kirjakoht teeb pisut nõutuks. Paulus esitab küsimusi ja vastab neile. Mida tähendab Jumala eriline leping juutidega (s 1)? Kas Jumal võis olla mitteustav (s3)? Kas Jumal võis mingil ajal ebaõiglane olla (s 5-6)?
Pauluse tehnika näib meile veider – kuid see jääb alati väärtuslikuks õppimise tööriistaks. Eelkõige tähendab see küsimuste mittekartmist. On oluline aru saada, miks usume seda, mida usume, ja rääkida seda ka teistele. Kui evangeelium on tõde, peab see vastu pidama kõigile küsimustele. Paulus meenutab, et Jumal on meid kutsunud teda kogu hingest teenima.
Me ei tohiks karta küsimusi ja olema valmis vastama teistele.
Selle kommentaari autor: Ian Coffey