Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 3:21-31
Õigusemõistmine usu läbi21Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid,
22see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust,
23sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest
24ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses,
25kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud
26oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse.27Kus on nüüd kiitlemine? See on välistatud. Millise seaduse läbi? Kas tegude seaduse läbi? Ei, vaid usu seaduse läbi.
28Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata.
29Kas Jumal on üksnes juutide Jumal? Eks ta ole ka paganate Jumal? Jah, ta on ka paganate Jumal!
30Jumal on üksainus ja tema teeb usu läbi õigeks nii ümberlõigatu kui ümberlõikamatu.
31Kas me siis tühistame Seaduse usu läbi? Ei sugugi! Me vaid kinnitame Seadust.
Kujutle et oled kinni tunnelis, kus on nii pime, et sa ei näe kätt oma näo ees. Pimedus võib olla hirmutav.
Paulus maalib selles kirjas pildi täielikust pimedusest – kogu maailm on süüdi püha Looja ees.
Aga siinsetes salmides tungib äkki sisse valgusekiir ja pilt muutub. Kaks väikest sõnakest kuulutavad koitu – nüüd aga (s 21). Paulus ütleb välja imelise uudise, et Jumala poja surma kaudu on saadaval tasuta pääste (s 22, 25-6).
See on hämmastav. Uue Testamendi uurija Leon Morris on öelnud, et võib-olla salmid 21-26 on tähtsaim kirjakoht, mis kunagi üles tähendatud. Millest selline eriline keelekasutus?
Vastuse leiame eelnevatest peatükkidest. Paulus kirjeldab kogu inimkonda Jumala ees süüdiolevana (s 23). Mõni pole võib-olla langenud nii sügavale kui teine, kuid fakt on, et keegi pole päris puhas. Kuid pimedas meeleheite tunnelis paistab valgus.
See pole juhtunud ilma hinnata. Jumal on meie läbikukkumise eemale heitnud kui mittevajaliku. Sellel kingil on oma hind (s 25). Jumala poja Jeesuse surm on meid lunastanud. Õiglus on jalule seatud, ta mõistab õigeks need, kes panevad oma lootuse Kristusele (s 26).
Sellise ohvri valguses pole ruumi uhkusele, vaid kiitusele (s 27).
Tänu Jumalale meid pole jäetud pimedusse.
Selle kommentaari autor: Howard Peskett