Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 4:1-12
Näited Aabrahamist1Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3Sest mida ütleb Pühakiri? "Aabraham uskus Jumalat, ja see arvestati talle õiguseks."
4Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt võlale.
5Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal arvestab õigust tegudest sõltumatult:
7"Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud.
8Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta."
9Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk õiguseks.
10Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks ka neile,
12ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
Aabraham on oluline figuur nii ajalooliselt kui ka tänapäeval. Muslimid, juudid ja ka kristlased – kõik peavad teda oma usu patriarhiks. Ning see kaasab enesega üle maailma mitu miljonit inimest.
Seda intrigeerivam on lugeda tänasest tekstist temast kui „kõikide uskujate isast“ ( s 11)*.
Siin räägitakse enamast kui lihtsalt „religioosne olemisest“ – samamoodi kui toob esile ka päeva kirjakoht. Aabrahami usku vaadeldakse just nii nagu ta „uskus Jumalat ning see arvati talle õiguseks olevat“ (s 3). See märkus on Pühakirja lahtirulluvas jutustuses otsekui maamärk- ning saab alguse 1Moosese 15:6. Jumal lubas Aabrahamile poja kelle järeltulijaid saab olema enam kui keegi jõuaks kokku lugeda. See oli igas mõttes reaalsusega vastuolus, ometi oli just Aabrahami usk see mis pani teda Jumalat sõnast võtma ning sellest kinni hoidma.
Ning Paulus toob selle usuteo kõikide kristlaste silme ette kui elamise mudeli mis kehtib kõikidele uskujatele ( s 5). Ning neile kes ümebrlõikamisest omale kilbi teevad – näitab Paulus et see toiming toimus peale Jumala väljaütlemist, et Aabrahami kui õige ning vastuvõetu kohta.
Meie ette pandud väited on väga olulised – eriti aga neile, kes usuvad et usulistest toimingutest piisab et Jumala ees õigeks saada. Paulus mainib ümberlõikamist silmas pidades oodatavat reaktsiooni neilt, kes Aabrahami järeltulijaid ( juute) vaatavad eriliselt õnnistatuina ning Jumala poolt vastuvõetuina. Ning rõhutab siin et see tõotus – olla Jumala ees õigeks saanud - ei kehti ainult juutidele, vaid kõikidele kes Kristusesse usuvad ( s 9).
Pannes kogu oma lootuse Jumala peale, riski Aabraham kõigega mis tal oli. Kui palju oled sina oma usuteekonnal valmis usaldama ja riskima?
* Js 51:1-2 "Kuulge mind, õigluse nõudjad, Issanda otsijad! Vaadake kaljut, mille küljest te olete raiutud, ja kaevuauku, kust olete välja kaevatud.Vaadake Aabrahami, oma isa, ja Saarat, kes teid sünnitas. Kui ta alles üksi oli, kutsusin ma tema ja ma õnnistasin teda ning tegin ta paljuks."
Selle kommentaari autor: Ian Coffey