Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap. 1:15-26
Mattias valitakse kaheteistkümnendaks apostliks15Neil päevil tõusis Peetrus vendade keskel püsti - rahvast oli koos umbes sada kakskümmend inimest - ning ütles:
16"Mehed-vennad! Täide pidi minema kirjasõna, mis Püha Vaim on Taaveti suu läbi ette kuulutanud Juuda kohta, kellest sai Jeesuse kinnivõtjate teejuht.
17Ta oli ju meie sekka arvatud ja sama teenimine oli temagi osa.
18Just tema hankis ülekohtu palgast enesele põllu, aga ta ise kukkus ülepeakaela alla, lõhkes keskelt ja kogu ta sisikond valgus välja.
19See on saanud teatavaks kõigile Jeruusalemma elanikele, nii et seda põldu nende murdes kutsutakse Hakeldamaks, see tähendab Verepõlluks.
20Laulude raamatusse on ju kirjutatud:
"Tema elupaik saagu tühermaaks ja ärgu elagu selles keegi",
ja
"Tema ülevaatajaamet saagu teisele!"
21Niisiis peab saama Jeesuse ülestõusmise tunnistajaks koos meiega üks neist meestest, kes on meie hulgas olnud kogu selle aja, mil Issand Jeesus meie juures käis sisse ja välja,
22alates Johannese ristimisest kuni päevani, mil ta meilt võeti üles."23Ja nad esitasid kaks meest: Joosepi, keda kutsutakse Barsabaseks, hüüdnimega Justus, ning Mattiase.
24Siis nad palvetasid: "Sina, Issand, kõikide südametundja - näita, kumma neist kahest sina oled valinud
25saama selle teenimiskoha ja apostliameti, kust Juudas on tagasi astunud, et minna paika, kuhu ta kuulub."
26Ja nad heitsid liisku ja liisk langes Mattiase peale, ja tema arvati ühena kaheteistkümne apostli hulka.
Tõelised lood ei ole kunagi üleni meeldivad ja valged, vaid neis on ka pimedust ja valu. Nii ka siin: vahetult peale Püha Vaimu tõotuse saamist ja taevaminemise imet on järsk meeldetuletus, et mitte kõik ei jäänud samale rajale. Loetletutest üks puudub: Juudas. Me ei tea, mis teda motiveeris ning on raske mõista, mis ajas teda säärasesse haigutavasse kuristikku. Kas oli see vihase masenduse tormiline hetk või oli lugu juba aastaid tasapisi keenud – väike reetmine siin, teine seal? Kas Juudas teadis, et oli ületamas piiri, või olid nii paljud väikesed piirid ületatud, et ta oma tegu vaevalt tähele pani? Ta tundis Jeesust lähedalt kolm aastat. Millised sassis arutlused pidi ta olema konstrueerinud? Ometigi kõik, millest meile räägitakse, on, et enne oma surma omandas ta saadud raha eest põllu.
Ehtne kristlus ei ole sentimentaalne ning reetmine ei ole piiblilugudes uus (2. Sm. 11). Omaenda põldude omandamine on kiusatus, millega seisame kõik vastamisi (Lk. 14: 15-24). Kahtlemata on paljudel meist sõpru, kes kunagi olid Jeesuse lähedased järgijad, võibolla isegi selles tunnustatud ja lugupeetud. Kuid mitte enam. Mis iganes põhjustel on nad eelistanud teistsuguseid tasusid. See on traagiline ning nende üleminek haavab meid isiklikult ning astub vastu Jeesusele. Ometigi jätkub tunnistus Temast. Tõusevad teised, kes täidavad äraläinute tühjad kohad kandmaks tunnistust ristilöödust, ülestõusnust ja taevaläinust. Ning siis mulle meenub, et ka Jeesus ütles: “mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle” (Mt. 25:40). Kui palju vähemaid piire olen ma juba ületanud selleks, et omaenese põldu osta?
Selle kommentaari autor: Rikk Watts