“Issand valitseb” – troonitud ja kõrgeks tõstetud taevas, Tema nimi on auline. Siit tuleneb ka refrään: “Ta on püha” (salmid 3, 5,9). Kuid Ta ei ole mitte mõni kauge ja tundmatu ülim olend, vägev jõud, kelle selg on pööratud meie segipaisatud ja sõnakuulmatu maailma poole. Ta on aktiivne, osavõttev, kohut mõistev, andestav Suverään:

Ta valitseb üle kogu maailma, Maa ja kõigi selle rahvaste. Nii peaksid rahvad ja maakera värisema mitte maavärinate, börsilanguste ja terrorirünnakute tõttu, vaid selle tõttu, et Ta valitseb ja mõistab kohut kõigi ülemate üle.
Ta valitseb Siionis (salm 2), Jaakobis (salm 4) läbi erilise, ainulaadse suhte, mis Tal on oma valitud, lepingualuse rahvaga. See eriline suhe kuulub nüüd kõigile, kes võtavad vastu Tema valitsuse, “esikpoegade kogudusele, kes on kirja pandud taevas” (Heebr. 12:23). Meie kui Tema rahvas, kes on erilises suhtes oma Issandaga, oleme Tema valitud instrument selleks, et Tema tahet maa peal täide viia (Ef. 3:10). Me võime olla haaratud oma arvu tähtsusetuse, oma mõju väiksuse ja murede pärast, mis meil selles maailmas on, kuid olgem julged: Ta on töös, võimaldades “õiglust ja õigust” (salm 4) ning Jeesus on ära võitnud selle maailma (Joh. 16:33).
Ta valitseb indiviidide elus. Issandal oli lähedane ja sügav suhe Moosese, Aaroni ja Saamueliga, töötades nendega lähedalt ja vastates siis kui nad palusid, andes juhatust, abi ja korraldusi. Ta vastas neile (salmid 6, 8), kuid samuti Ta karistas või andestas neile. Mitte keegi, isegi mitte Mooses, Aaron ja Saamuel, ei ole pidanud Issanda reegleid ja korraldusi täielikult. Nii nagu Ta oli nendega, on Ta ka meiega. Ta armastab, andestab, distsiplineerib ja juhatab läbi oma kirja pandud Sõna, Püha Vaimu ja nende, kelle Ta on kutsunud olema õpetajad ja juhatajad oma kirikus. Me peaksime tõepoolest kiitma Tema suurt ja imelist nime, kuid kahetsus ja uuenenud usaldus ning kuulekus peavad olema osa meie ülistusest või meie ülistus jääb tühjaks (1. Sm. 15:22).