Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 81
Jumala headus ja Iisraeli isemeelsus1Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Aasafi laul.
2Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus, hüüdke rõõmuga Jaakobi Jumala poole!
3Alake kiituslaulu, lööge trummi, pange hüüdma kannel ja naabel!
4Puhuge pasunat noorel kuul, täiskuu ajal, meie pidupäeval!
5Sest see on määrus Iisraelis ja kohustus Jaakobi Jumala jaoks.
6Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.
7"Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.
8Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres." Sela.
9"Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!
10Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
11Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!
12Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda.
13Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.
14Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel!
15Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu."
16Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.
17Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.
“Kui sa ometi kuulaksid mind…”: võibolla mõned teist samastuvad minu kogemusega, kus leian, et on raske kuulata Issandat pühade ja nädalavahetuste ajal, samas kui esmaspäevast reedeni tundub see olevat ellujäämiseks hädavajalik! Võibolla nendel järgmistel kuudel otsustame veeta natuke pühapäevast jõudeaega sellega, et lasta antud poeesial sügavalt meisse imbuda, avades meid uutele võimalustele elada vastutustundlikult Jumalale.
Psalm 81 on tõenäoliselt laul lehtmajapühadeks, rõõmsaks iga-aastaseks sügiseseks juudi rahva lahtise taeva all elamise pühadeks. See viib nende mõtted tagasi ohtlikule vabaduseajale kõrves, mil nad olid pääsenud sunnitööst, rassismist ja ka maitsvast toidust Egiptuses (2. Ms. 1: 9-14; 4. Ms. 11:4-5). Kujutle psalmi valjusti lauldavat, suurte kooridega ja terve orkestri saatel (salmid 2-4), Egiptusest väljarändamise tähistamiseks, mis oli Jumala armu hämmastavaks, mõõtmatuks väljenduseks (salm 6).
Kuid peale seda kui rohelistest okstest telgid on järjekordseks aastaks maha võetud, hästi… siis jälle tagasi tavalise elu juurde, paljude käegakatsutavate, Jumalast ohutumate alternatiivide juurde (salmid 9-10), kangekaelse, rõõmutu eneserahuldamise juurde (salm 13).
Ka meie oleme siin selles psalmis. Regulaarselt meenutame Jumala suurt tegu, mis tõi meile vabaduse. Ning selle asemel, et elada vastutustundlikult Temale (salmid 9, 12, 14), lahjendame me Jeesuse risti ääretuid tõdesid millekski jõukohaseks, vähenõudvaks (Hb. 12: 2-3; 1. Peetr. 4:1-2). Ainult hädaolukorrad teevad meid Issanda suhtes tõsisteks (salm 8).
Nii elame enamasti ebaküllaldasi, riskivabasid elusid, ilma kireta Jumalale, kes tõotab anda meile elu selle parimas, säilitades headust raskeimatel aegadel (salmid 11, 17).
Selle kommentaari autor: Steve Motyer