Loe läbi alltoodud kirjakoht: Luuka 13:22-30
Tähendamissõna lukku pandud uksest22Ja Jeesus rändas mööda linnu ja külasid, õpetades ja käies teed Jeruusalemma poole.
23Aga keegi ütles temale: "Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?" Tema aga ütles neile:
24"Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!25Pärast seda kui kojaisand on tõusnud ja ukse lukku pannud, jääte te seisma õue ja uksele koputama, öeldes: Issand, ava meile! Ja tema kostab teile: Mina ei tunne teid, kust te olete tulnud.
26Siis ütlete teie: Me oleme sinu ees söönud ja joonud ja sina õpetasid meie tänavatel.
27Ja tema ütleb teile: Ma ei tea, kust te olete tulnud, hoidke minust eemale, kõik ülekohtutegijad!
28Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine, kui te näete Aabrahami ja Iisakit ja Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis, endid aga välja tõugatuina.
29Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis.
30Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks, ja on esimesi, kes jäävad viimasteks!"
Enamik Jumala seadustest on seotud moraaliga. Kas üks või teine käitumisviis, mis maailmas on levinud, sobib ka Jumala lapsele? Võib ju näida, et kristlaseks olemises pole midagi keerulist, ent kas me täidame alati Jumala nõudmisi? Võib-olla püüame küll sisse pääseda sellest kitsast uksest, aga laseme maailma ahvatlusel ennast ikka eemale kanda.
Et midagi elus saavutada, pead seda ikka väga tahtma. Kas sa tahad pääseda Jumala riiki ühes teiste pühadega pidutsema? Selleks pead sa tööd tegema enne, et mitte pärast leida ennast uksele koputajana. Iga autasu tuleb pärast töö tegemist ja Jumala riik on meis enestes. Lugedes küsimust salmis 23 ja Jeesuse vastust, näed, et mitte kellelgi meist ei ole suuremaid eeldusi, kuid ühed saavad sellega hakkama, teised mitte.
Elus on alati üllatajaid, nii ka Jumala riigis (s 30). Meie ei otsusta, kes sinna pääsevad, aga meie saame teha kõik selleks, et me ise seal oleksime.
Selle kommentaari autor: Helen Neeve