Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 8:30-47
Jeesus ei ole sellest maailmast30Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud.
31Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: "Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid
32ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid."
33Nad vastasid talle: "Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas sina siis ütled: Te saate vabaks?"
34Jeesus vastas neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori.
35Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks.
36Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.37Ma tean, et te olete Aabrahami järglased, kuid te otsite võimalust mind tappa, sest minu sõna ei mahu teisse.
38Mina räägin, mida ma olen näinud oma Isa juures, ja teie teete, mida te olete kuulnud oma isalt."
39Nad kostsid: "Meie isa on Aabraham." Jeesus ütles neile: "Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite Aabrahami tegusid.
40Aga nüüd te otsite võimalust tappa mind - inimest, kes ma olen teile rääkinud tõtt, mida ma Jumala juures olen kuulnud. Seda ei ole Aabraham teinud.
41Teie teete oma isa tegusid." Nad ütlesid talle: "Meie ei ole sündinud liiderdamisest, meil on üks isa - Jumal."
42Jeesus ütles neile: "Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen pärit Jumalast ja tulnud siia. Mina ei ole ju tulnud omapäi, vaid tema on minu läkitanud.
43Miks te ei mõista mu kõnet? Seepärast, et teie ei suuda kuulata minu sõna.
44Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa.
45Aga et mina kõnelen tõtt, siis te ei usu mind.
46Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind?
47Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast."
Jeesus võtab karmi vaatluse alla juutide traditsioonilise arusaama oma identiteedi tähtsusest, et nad on Jumala poolt äravalitud rahvas ning pärinevad usuisadest, ning esitab samas neile väljakutse elada samamoodi kui elasid nende esiisad. Sest kui Jeesus pakub neile vabadust kasvada usus ja osaduses Jumalaga, libisevad nemad tagasi oma pärandi ja pärilikkuse juurde väites, et nad ei vajagi mingit vabadust kuna on Aabrahami järeltulijad (s 33). Nad on nii uhked oma põlvnemise üle, ning võimaluse eest nautida isegi roomlaste ülemvõimu all suhtelist religioosset vabadust. Aga seesama uhkus oma mineviku üle, takistab neid vastuvõtmast Jeesuse Kristuse poolt pakutavat vabadust.
Selles mõttes on loomulik, et nad ärrituvad, kui neid võrreldakse “orjadega” - see oli neile kui uhketele inimestele otsene ja talumatu solvang, kuid veel enam vihastas neid samastamine patustega, keda ainult Inimese Poeg suudab vabaks teha (s 36).
Ja ometi ei hoia Jeesus siin end tagasi - vaid näitab selgelt, et nende patt ja uskmatus, neide mõrvakavatsused tema suhtes on kõik viited sellest et nende tegelik pärilikkus tuleneb hoopis kurjuse allikast (s 41,44).
Ignoreerides Jumala poolt saadetud saadikut, on nad ise ära tõuganud oma pärandi ja põlvnemise, ning andnud aluse kutsuda neid “kuradi lasteks”. Käitudes igal juhul “kui lapsed” - on nii kirjatundjad kui ka Jeesuse potentsiaalsed järgijad kaldumas kõvasti enam kurjuse kui Aabrahami hoiakute suunas. Aarnahami tõelised järglased oleksid ka käitunud nii nagu Aabraham - olnud Jumalale sõnakuulelikud ning tervitanud Jumala poolt läkitatud saadikut. Kuid kuna nad ei ole Jumala lapsed, sest nad ei armasta Jeesust, ega suuda kuulda, mida tema neile ütleb - siis kuulavad nad valesid, tunnetavad valesti, ning räägivad valesid (s 44). Nii on nad otsekui pimestatud ja võimetud nägema tõde. Nad on katoanud igasuguse võime mõtiskleda või läbi selle hakata lähenema tõele, või üldse tunnetama, et nad võiksid kuidagi eksida.
Jumala lapsed tervitavad ja kuuletuvad Jeesusele, ning on alati avatud arusaamisele, et tõde ei pruugi olla samaväärne sellega mida nemad usuvad või arvavad. Nemad ei raja end mitte oma esivanemate päritolule, pärandile või traditsioonidele, vaid ainult sellel tõele, mis suudab neid vabaks teha (s 32).
Selle kommentaari autor: Nick Harding