Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 8:48- 59
Jeesus ei ole sellest maailmast48Juudid kostsid talle: "Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?"
49Jeesus vastas: "Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind.
50Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik.
51Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!"
52Juudid ütlesid talle: "Nüüd on selge, et sinus on kuri vaim. Aabraham on surnud ja prohvetid on surnud, ent sina ütled: Kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei maitse surma iialgi.
53Kas sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on samuti surnud. Kelleks sina ennast pead?"
54Jeesus vastas: "Kui ma ülistaksin iseennast, siis ei oleks mu ülistus mitte midagi. See, kes mind ülistab, on mu Isa, kellest teie ütlete: "Ta on meie Jumal."
55Teie küll ei tunne teda, aga mina tunnen. Ja kui mina ütleksin, et ma teda ei tunne, siis ma oleksin teiesarnane valetaja. Kuid mina tunnen teda ja panen tallele tema sõna.
56Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas."
57Nüüd ütlesid juudid temale: "Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?"
58Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina."
59Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.
Vanasõna “nimi ei riku meest” üritab ignoreerida selle olulisust meie jaoks, mida teised meie kohta ütlevad. Ometi teame kõik, et see on vastuolus sellega mida tegelikult tunneme, kui keegi meid solvab, ning igasuguse nimedepanemisega ajalooliselt üldse.
Solvangud on relvad, ning toovad enesega kaasa valu ja haavu. Nimedel võib olla määratu mõju ja tähtsus.
Jeesus pidi vastu võtma suurima solvangu, kui teda nimetati samaarlaseks, aga veelgi enam deemomnitest seestunuks (s 48). Juudid, kes selliseid solvanguid talle näkku viskasid vihkasid ja põlgasid samaarlasi ning ei häbenenud seda ka avalikult välja näidata. Tundidepikkuse diskussiooni ning vaidluse vältel Jeesusega oli neid kergelt mõjutatava rahva ees korduvalt vait jääma ning end kaotajaks tunnistama sunnitud ja nüüd võtsid nad välja oma viimased relvad - solvangud. Nad väidavad, et Jeesus on kurjadest vaimudest vaevatud ning tahab kogu au enesele saada, kuid selle argumendi kummutab Jeesus ilma igasuguse vaevata. Asjast absoluutsel mitte arusaades, või siis julalt mittearusaamist teeseldes, süüdistavad nad Jeesuset, et tema peab end kõrgemaks kui nende esiisa Aabraham (s 53). Oma pilkamisesoovis, küsides Jeesusestl “Kelleks sa ennast õieti pead?” , loodavad nad näidata et Jeesus on täiesti segi, et tal on luulud surematusest ning kõrgeimast väest. Kõige selle keskel aga jääb Jeesus täiesti rahulikuks, ning selgitab veel pks kord, et on tulnud tegema Isa tahtmist ning edasi andma oma Isa sõnu. Ta on Aabrahami isiklikult näinud ning tunneb teda ning Aarbaham oli “õnnelik kui mõtles Jeesuse ilmumise päeva peaöe” (s 56). Ja veelkord, veel selgemini kui enne väljendab Jeesus seda et on lähtunud oma Isast Jumalast, kelle nimi on “mina olen...” - nimi mille Jumal ise ütles Moosesele enese tutvustamiseks. “Mina olen....” ei vaja juutide jaoks mingit selgitust - see tähendas Jumalat, kes on igavesti eksisteerinud, enne Abarahami ja enne Aadamat. Ja see ütlemine saab avriserida jaoks viimaseks õlekõrreks, mõned rahva hulgast riskivad roomlaste poolt vangistamisega, kui tulevad Jeesusele kallale ning püüavad teda Jumala pilkamise eest karistada.
See mida teised Jeesuse kohta ütlevad - olgu see siis pilgates või halvustades, on meie jaoks ääretult oluline ka täna. Nende sõnade tähendus annab meile arusaamise sellest, mis peab olema meie misjonitöö aluseks Jumalariigi kuulutamisel. Kuidas Jeesus vastas pilgetele? Kuidas meie nimetame Jeesust? Kõik see moodustab meie usu keskse osa.
Selle kommentaari autor: Nick Harding