Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ül 5:2 - 6:3
Pruut ja Jeruusalemma tütred1Saalomoni ilusaim laul.
2"Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein!
3Su õlide lõhn on magus, võideõli on su nimi - seepärast armastavad sind neitsid.
4Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse! Hõisakem ja tundkem sinust rõõmu, ülistagem sinu armastust enam kui veini! Õigusega armastatakse sind!
5Jeruusalemma tütred! Mina olen tõmmu, ometi nägus, otsekui Keedari telgid, otsekui Saalomoni telgiriided.
6Ärge vaadake mind, et ma olen nii tõmmu, et päike mind on pruunistanud! Mu ema pojad turtsusid mu vastu, mind pandi viinamägede vahiks - aga omaenese viinamäge pole ma saanud valvata.
7Ütle mulle, sina, keda mu hing armastab: Kus sa karja hoiad, kus sa seda lõunaajal lased lebada? Sest miks peaksin minema nagu looritatu su sõprade karjade juurde?"Pruudi ja peigmehe kahekõne8"Kui sa seda ei tea, sa ilusaim naistest, siis mine lammaste jälgi mööda ja karjata oma kitsetallekesi karjaste telkide juures!
9Ma võrdlen sind, mu kullake, vaarao vankrihobusega.
10Kaunid on su põsed palmikuis, kael merikarbikeedes.
11Me teeme sulle kuldehted, hõbedaga tipitud."
12"Niikaua kui kuningas on lauas, lõhnab mu nardiõli.
13Mu kallim on mulle mürrikimbukeseks, mis lebab mu rindade vahel.
14Mu kallim on mulle hennapõõsa õisikuks Een-Gedi viinamägedelt."
15"Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su silmad on tuvid."
16"Vaata, sa oled ilus, mu kallim, tõesti hurmav! Haljas on isegi meie säng:
17meie koja seinteks on seedrid, meie sarikaiks küpressid." 1"Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke."
2"Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel."
3"Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel. Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus.
Kui ta enne oli hoolimatu, siis nüüd tuleb tal keskenduda kõigele sellele, mida ta hindab oma mehes. Ja kui ta rahuneb ja järele mõtleb, siis võib ta kindlalt öelda, et ta kallim ei läinud oma pettumuses kättemaksu hauduma, vaid tööd tegema. Kuigi nendevaheline ebakõla on veel õhus, on naine nüüd rahunenud ning endiselt veendunud nende armastuse kestvuses.
Armastus hakkab vaibuma pisiprobleemide läbi, mis saavad alguse meie suhtumises, meie mõtetes. Kui isekus võidab, ongi “rebane” armastuse suletud aeda lastud. Kuid kui üks tõrjumine järgneb teisele, hoolimatus lohakusele, andestamatus irisemisele, kui armastatust on saanud sinu tujude ohver, siis ootab ühel hetkel ees ehmatav avastus. Abi on kahetsusest ja meeleparandusest, kui tuntakse ära ja tunnistatakse oma isekust Jumala ja partneri ees.
Selle kommentaari autor: Argo Buinevitð