Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rutt 2
Rutt nopib viljapäid Boase põllul1Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.
2Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: "Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!" Ja ta vastas temale: "Mine, mu tütar!"
3Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.
4Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: "Issand olgu teiega!" Ja nad vastasid temale: "Issand õnnistagu sind!"
5Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: "Kelle noorik see on?"
6Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: "See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt;
7ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud."
8Siis Boas ütles Rutile: "Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega!
9Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!"
10Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: "Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?"
11Ja Boas vastas ning ütles temale: "Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud.
12Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!"
13Ja Rutt ütles: "Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline."14Söögiajal ütles Boas temale: "Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!" Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi.
15Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes: "Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!
16Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!"
17Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli noppinud, ja sai ligi pool vakka otri. 18Ja ta võttis need ja tuli linna ning ta ämm nägi, mis ta oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale selle, mis jäi üle, kui ta kõht oli täis saanud.
19Ja ta ämm ütles temale: "Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!" Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: "Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas."
20Ja Noomi ütles oma miniale: "Õnnistagu teda Issand, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!" Ja Noomi ütles temale: "See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid."
21Siis ütles moabi naine Rutt: "Ta ütles mulle veel: Jää mu sulaste seltsi, kes mul on, seni kui nad on lõpetanud kogu mu lõikuse!"
22Ja Noomi ütles Rutile, oma miniale: "See on hea, mu tütar, et sa koos tema tüdrukutega välja lähed, siis ei tülitata sind teisel põllul." 23Nii jäi Rutt Boase tüdrukute seltsi noppima, kuni lõppes odra- ja nisulõikus; ja ta elas oma ämma juures.
Meil on hämmastav näide sellest, kuidas Jumala lepingu ühiskond oli organiseeritud viisil, mis oli kasutoov ka vaestele ja väetimatele. Need inimesed, kes langevad välja regulaarse majandusliku toimetuleku piiridest, reeglina võõrad, lesed ja orvud on need kellel pole maad ja kes ei suuda ise maad harida. Järelnoppimise seadus näiteks nõuab et osa saagist tuleb jätta vaestele kogumiseks ( 5Ms 19:9). See ei ole vabatahtlik panustamine vaid seaduslik nõue igale põlluharijale ja farmerile. Kui Rutt läheb Boase põllule, et põlluäärtelt koristamata jäänud ning lõikajatest mahapudenenud viljapäid koguda, siis kasutab ta temale seadusega ette antud õigust kui võõras ( ja ka kui lesk). Tema toimetulek tuleb jääkidest. br>Boas aga on ebatavaline maaomanik. Ta tervitab oma töölisi (s 4), ta kaitseb naisi (s 8-9), ta pakub Rutile omaenese toitu ning lisakorjamisvõimalust ( s 14,16). Ta kasutab oma varanduslikku ning positsiooni mõju – maaomaniku ja tööandjana- palju suuremas ulatuses kui keegi seda temalt ootaks, vaeste ja võimetute abistamiseks ning nende eest hoolitsemiseks. Samal kombel kui Rutt oma südameheadusest hoolitseb Naomi eest, kannab Boas oma südameheadusest hoolt Ruti eest. Heebreakeelne sõna selle kohta on „hesed“ (vt ka ptk 3:10). Just taoline ustav heldus ja armastus on see mis Jeesuse sõnul puudub variseridel, kuigi nad täidavad käsuseadust (Mt 23:23).Selleks et Jumala lepingu ühiskond toimiks kõikide Jumala rahva liikmete heaks, peavad kõik selle liikmed „hesedis“ seadusest kinni pidama. Alternatiiv „hesedile“ on vastutustundetus ning ebaõiglus – ükskõik kas kuulud mõjuvõimsate või väetite hulka.
Selle kommentaari autor: Jo Bailey Wells