Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Moosese 12:37-51
Iisraeli lapsed lahkuvad Egiptusemaalt37Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetite laste.38Ja ka hulk segarahvast läks koos nendega, ning lambaid, kitsi ja veiseid väga suur kari.
39Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.
40Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada kolmkümmend aastat.
41Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Issanda väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.
42See oli valvamisöö Issandale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see on Issandale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.Paasatalle söömise kord43Ja Issand ütles Moosesele ja Aaronile: "See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!
44Aga raha eest ostetud iga sulane võib seda süüa siis, kui oled tema ümber lõiganud.
45Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!
46Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!
47Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!
48Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Issandale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis tohib ta ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!
49Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel elab."50Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Issand Moosest ja Aaronit oli käskinud; nõnda nad tegid.
51Ja just selsamal päeval Issand viis Iisraeli lapsed väehulkadena Egiptusemaalt välja.
Salmides 43-49 määratakse, kes tohivad paasasöömaajal osaleda. Salmis 38 öeldi, et palju segarahvast läks Egiptusest välja koos iisraellastega. Nii suure rahvahulga puhul on loomulik, et seal on igasuguseid inimesi, ka segaverelisi ja -usulisi. Paasasöömaaeg ei ole aga endastmõistetavalt kõigi jaoks (s 43).
Jumal piiritleb oma rahva, nagu seda teeb ka iga maise riigi valitsus, määrates, kes on riigi kodanikud. Maal tohivad elada ka mittekodanikud, aga neil pole kõiki kodanike õigusi. Kodanikuks saada on võimalik, kui täidetakse nõutud tingimused (s 48, 49). Vanas Testamendis on Jumala rahva kodakondsuse tunnuseks ümberlõikamine (suguti eesnaha eemaldamine), Uues Testamendis ristimine. Mõlemaga kaasneb loomulikult ka kodanikukohustus – täita Jumala riigi seadusi (s 50).
Salmis 45 mainitud majaline on külaline, palgaline – teenija, kes töötab raha eest. Kui aga sulane on raha eest ostetud, loetakse ta perekonna liikmeks (kuid mitte automaatselt ka Jumala rahva liikmeks – s 44).
Jeesus seadis paasasöömaaja oma järgijatele eriliseks pühaks õhtusöömaajaks e armulauaks. (vt Mt 26:26-28). Sellest tohivad osa võtta need, kes kuuluvad Jumala riiki usu ja ristimise läbi; selle usulist tähendust vt Jh 6:51-57. Martin Luther on öelnud: “Õieti vääriline ja hästi valmistunud on see, kes usub neid sõnu: “teie eest antud” ja “valatud pattude andeksandmiseks”” (vt “Väike katekismus”). Süües taevast toitu, saame taevase elu ja osaduse.
Selle kommentaari autor: Aare Kimmel