Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Moosese 13:17-14:9
Pilve- ja tulesammas rahva ees17Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal neid mööda vilistite maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse,
18vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrbeteed Kõrkjamere poole; ja võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.
19Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli Iisraeli lapsi vandega kohustanud, öeldes: "Jumal hoolitseb kindlasti teie eest. Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!"
20Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse, kõrbe äärde.
21Ja Issand käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna päeval ja öösel.
22Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest.Kõrkjamerest läbiminek1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere äärde!
3Sest vaarao mõtleb, et Iisraeli lapsed ekslevad mööda maad, kõrb peab nad kinni.
4Mina teen kõvaks vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand." Ja nad tegid nõnda.5Kui Egiptuse kuningale anti teada, et rahvas oli põgenenud, siis vaarao ja ta sulaste süda pöördus rahva vastu, ja nad ütlesid: "Miks tegime nõnda, et lasksime Iisraeli meid orjamast!"
6Ja ta laskis rakendada hobused sõjavankrite ette ning võttis oma rahva enesega kaasa.
7Ta võttis kuussada valitud sõjavankrit ja kõik muud Egiptuse sõjavankrid, ja võitlejaid nende kõigi jaoks.
8Ja Issand tegi kõvaks vaarao, Egiptuse kuninga südame, ning too ajas taga Iisraeli lapsi; Iisraeli lapsed aga olid välja läinud ülestõstetud käe kaitsel.
9Ja egiptlased, kõik vaarao hobused, sõjavankrid ja tema ratsanikud ning sõjavägi, ajasid neid taga ning jõudsid neile järele, kui nad olid leeris mere ääres Pii-Hahirotis, Baal-Sefoni kohal.
Kõike seda teab ka Jumal ja on mõelnud sellele juba varem kui rahvas. Tema hoolitsust rahva eest näeme
- tee valikul, mida mööda rahvast viiakse (13:17, 18),
- ligiolekus ja juhtimises teekonnal (13:21, 22),
- juhistes, kuhu leeri jääda (14:2),
- eelolevate ohtude teadaandmises (14:3, 4).
Suuri küsimusi tekitab ütlus, et Jumal ise teeb vaarao südame kõvaks. See on meie meelest ebaõiglane. Kas Jumal “kiusab” egiptlasi meelega?
Või lihtsalt jätab neile jagamata erilise meeleparanduse armu (Rm 2:4; Jh 6:44), mistõttu nad saavadki tegutseda ainult oma loomulikul inimlikul viisil? Või tahetakse öelda, et kõige taga, mis maailmas juhtub, on nii või teisiti Jumala (lubav) tahe? Või piisab seletusest s 4 lõpus?
Tuleb leppida tõsiasjaga, et me ei suuda Jumala mõtteid ja tegusid kõiges mõista (Js 55:9), meie mõistus on selleks liiga mannetu. Ja selles pole midagi imelikku. Jumala kohtumõistmised on aga igal juhul õiglased, Ta ei nõua inimestelt seda, mida pole neile andnudki.
Jumal juhib ka Uue Testamendi kogudust teekonnal – Püha Vaimu läbi. Kuidas olen seda kogenud?
Selle kommentaari autor: Aare Kimmel