Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Moosese 16:9-36
Rahvast toidetakse lindude ja mannaga9Ja Mooses ütles Aaronile: "Ütle kogu Iisraeli laste kogudusele: Tulge Issanda palge ette, sest tema on teie nurisemist kuulnud!"
10Ja sündis, et kui Aaron oli rääkinud kogu Iisraeli laste kogudusega ja nad pöördusid kõrbe poole, vaata, siis nähti pilves Issanda auhiilgust.
11Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
12"Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal."
13Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.
14Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas.15Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: "Mis see on?" Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: "See on leib, mida Issand annab teile süüa.
16Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!"
17Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem.
18Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi.
19Ja Mooses ütles neile: "Ükski ärgu jätku sellest midagi homseks!"
20Aga nad ei kuulanud Moosest, vaid mõningad jätsid sellest järele järgmiseks hommikuks; see täitus ussidega ja haises. Siis Mooses vihastus nende pärast.
21Nõnda nad kogusid seda igal hommikul, igaüks niipalju, kui ta sõi; aga kui päike läks palavaks, siis see sulas.22Kuuendal päeval nad kogusid leiba kahekordselt, igaühele kaks kannu; siis tulid kõik koguduse vanemad ja teatasid sellest Moosesele.
23Ja tema ütles neile: "See ongi, millest Issand rääkis. Homme on puhkus, Issanda püha hingamispäev. Mida küpsetate, seda küpsetage, ja mida keedate, seda keetke! Aga kõik, mis teil üle jääb, pange endile homseks tallele!"
24Ja nad talletasid selle homseks, nagu Mooses käskis; see ei läinud haisema ega tulnud sellesse usse.
25Ja Mooses ütles: "Sööge seda täna, sest täna on Issanda hingamispäev; täna te seda väljalt ei leia.
26Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole."
27Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga nad ei leidnud midagi.
28Siis Issand ütles Moosesele: "Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja Seadust?
Miks Ta seda tegi (s 9)? Kas siis, kui rahval oleks olnud kõrbes toitu, olnuks Jumal seda imet sündida lasknud? Ma arvan, et ei. Sest Jumal ei tee imesid oma jõu ja vägevuse demonstreerimiseks, vaid sellepärast, et selle järele on vajadus. Ime eesmärk ei ole ju kunagi imes eneses, vaid inimeste vajaduste rahuldamises.
Jumal ei anna sulle midagi, kui sul on vajalik juba olemas või kui sa seda ei vaja. Jumal ei jaga kellelegi rikkust ülearu, vaid niipalju, kui keegi seda vajab ning seda valitseda suudab. Nii on näha ka selles loos (s 16-18).
Kuid ometi on ka Jumalal Iisraelile nõudmised oma imes – salmides 19 ja 29. Miks? Jumal nõuab rahvalt allumist oma käskudele ja seadusele, sest kuulekus hoiab elavana usu ning usk hoiab elavana sidet Jumalaga, kes rahva üle valvab ja teda hoiab (s 28).
Kui kaoks see side Jumalaga, kes teda elus hoiab, kui kaua püsiks siis see rahvas elus selles kõrbes? Nõnda on Jumal ise ettenägelik, et rahvas oma mõtlematu tegutsemisega endale hukatust kaasa ei tooks.
Nii ravis ka Jeesus terveks inimesi, kes uskusid Temasse. Või siis sundis tervenemise ime inimesi uskuma. Jumala teod, olgu need imelised või “tavalised”, käivad alati üheskoos usuga.
Selle kommentaari autor: Mait Mölder