Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Moosese 17
Vesi kaljust1Ja kogu Iisraeli laste kogudus läks liikvele Siini kõrbest, peatuspaigast teise Issanda käsu järgi; ja nad lõid leeri üles Refidimi, aga seal ei olnud rahval vett juua.
2Siis rahvas riidles Moosesega ja ütles: "Andke meile vett juua!" Aga Mooses vastas neile: "Miks te riidlete minuga? Miks te kiusate Issandat?"
3Ent rahval oli veejanu ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: "Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, mind ja minu lapsi ning mu karja janusse surema?"
4Siis Mooses hüüdis Issanda poole, öeldes: "Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mind kividega surnuks!"
5Ja Issand ütles Moosesele: "Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõningad Iisraeli vanemaist! Võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niiluse jõge, ja mine!
6Vaata, mina seisan seal su ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!" Ja Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes.
7Ja ta pani sellele paigale nimeks Massa ja Meriba, Iisraeli laste riiu pärast, ja et nad olid Issandat kiusanud, öeldes: "Ons Issand meie keskel või ei ole?"Sõda amalekkidega8Siis tulid amalekid ja sõdisid Iisraeli vastu Refidimis.
9Ja Mooses ütles Joosuale: "Vali meile mehi ja mine sõdi homme amalekkide vastu! Mina seisan kõrgendiku tipus, Jumala kepp käes."
10Ja Joosua tegi, nagu Mooses temale ütles, ning sõdis amalekkide vastu; ja Mooses, Aaron ja Huur läksid kõrgendiku tippu.
11Ja sündis, et niikaua kui Mooses hoidis oma käe ülal, oli Iisrael võidukas, aga kui ta laskis oma käe vajuda, oli Amalek võidukas.
12Aga kui Moosese käed väsisid, siis nad võtsid kivi, asetasid selle temale alla ja ta istus selle peale ning Aaron ja Huur toetasid tema käsi, üks siitpoolt ja teine sealtpoolt; siis ta käed seisid kindlalt kuni päikeseloojakuni.
13Ja Joosua võitis mõõgateraga Amaleki ning tema rahva.14Ja Issand ütles Moosesele: "Kirjuta see meenutuseks raamatusse ja pane Joosuale kõrva taha, et ma pühin Amaleki mälestuse taeva alt sootuks!"
15Siis Mooses ehitas altari ning pani sellele nimeks "Minu lipp Issand".
16Ja ta ütles:
"Et käsi on olnud Issanda trooni poole, on Issandal sõda Amaleki vastu põlvest põlve!"
See oli siis õppetund Jumalalt, ühtlasi ka nende läbikatsumine. Jumalal oli nende hädadele vastus, mis võinuks tunduda ilmvõimatuna. Ent õppigem Moosesest! Olles samas katsumuses, talitas ta ainuõigesti, hüüdes Jumala poole. Vee saamiseks kasutas Jumal Moosese saua.
See oli kuulunud Moosesele juba ta karjasepõlves, kuid kohtumine Jumalaga oli muutnud kepi imettegevaks. Tuletagem meelde: see oli kord muutunud maoks; sellega löödi Niiluse vett, misläbi avanes tee meres. Nii võib Jumal kasutada ka meie loomulikke võimeid, kui Ta saab neid muuta.
Teine raskus tuli väljastpoolt. Neid ründasid amalekid, Eesavi järeltulijad. Läbi ajaloo on neid iseloomustanud lakkamatu vaen Jaakobi järeltulijate, juutide vastu. Siin oli nende eesmärgiks takistada rahva teekonda.
Lahingu iseloom oli tõeliselt vaimne. Kuigi Joosua oli sõjameestega otse lahinguväljal, kus välkusid mõõgad, sõltus võitluse edu siiski Moosese kätest – palvekätest!
Iisraeli rahva kõrbeteekond on vaimulikuks võrdumiks kristlaste usuelu teekonnaga. Nagu Iisrael, kohtame meiegi mitmesuguseid raskusi ja takistusi. Palvevõitlus nähtamatus vaimumaailmas avaldub nähtavate asjade kaudu. Tuletagem meelde oma palvevõitlusi: millise võidu eest tahaksid Jumalat tänada?
Väga ilus on pilt Aaronist ja Huurist, kes toetasid Moosese väsivaid käsi. Nii saavad kristlased üksteist vaimulikult toetada ja julgustada.
Selle kommentaari autor: Udo Veevo