Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hoosea 14:1-9
Efraimile kuulutatakse kadu1Samaaria peab kandma karistust, sest ta on vastu pannud oma Jumalale: nad langevad mõõga läbi, nende lapsed rebitakse tükkideks ja nende rasedad lõigatakse lõhki.Meeleparandajaile tõotatakse armu2Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi!
3Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale: "Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu, me toome oma huulte vilja!
4Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: "Meie jumal!", sest sinu juures leiab ka vaeslaps halastust."
5Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära.
6Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon.
7Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn.
8Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein.
9Efraim, mis on sul veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda. Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili.
Kontrastina näeme siin aga selgust ja hoolivust: need viimased salmid on justkui sosistavad armastussõnumid, väljendatuna esmalt Hoosea ja seejärel Jumala enda poolt.
Selle peatüki sümboolikast leiame rikkaliku pildi Jumala rahust. Selle ausa, kuid valuliku loo algusest peale on Hoosea ustavalt peegeldanud Jumala igatsust lähedase ja usaldusliku suhte järele oma rahvaga. Me oleme olnud tunnistajaks sellele, kuidas Jumal räägib läbi Hoosea justkui isa oma lastega, abikaasa oma naisega, armastaja oma armastatuga. Nüüd tuletab ta neile hellalt, et need on vajalikud eeltingimused tõelisele ja sügavale kahetsusele, mis toob nad Isa rüppe tagasi: spontaansus formalismi asemel; alandlikkus ülbuse asemel; mõistmine arutuse asemel.
Hoosea ei püüa selles viimases stseenis varjata oma rahva patte või nende tagajärgi. Jagades mõtteid, mida inimesed võiksid kasutada Jumala poole pöördumisel, avab ta Jumalale võimaluse jagada oma plaane oma rahvaga. Loe veelkord salme 4-7; märka, kuidas Jumal tõotab taastada oma rahvas.
8. ja 9. salmist leiame me Hoosea sõnumi kokkuvõtte – meeldetuletuse Jumala armastusest ja kurbusest oma rahva pärast.
Mõnikord me kõnnime ja samas võime me komistada. Jumal näeb ja teab meie inimlikku nõrkust.
Võta täna aega ja luba Jumalal täita oma elu ja ole kindel, et Tema kannab sinus vilja.
Me võime lasta Jumalal ennast leida ja Tema armastusel ennast ravida praktiseerides igapäevast usaldust ja tänulikkust. Luba Jumalal tänagi seda praktikat värskendada.
Selle kommentaari autor: APÜ