Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 119, 97-104

Jumala sõna ülistus

¹Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi!
²Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest,
³kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!
⁴Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada.
⁵Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi.
⁶Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki su käske.
⁷Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi.
⁸Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt!
⁹Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi.
¹⁰Ma nõuan sind kõigest oma südamest, ära saada mind kõrvale oma käskudest!
¹¹Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu.
¹²Tänu olgu sulle, Issand! Õpeta mulle oma määrusi!
¹³Oma huultega ma loen üles kõik sinu suu seadused.
¹⁴Sinu tunnistuste teedel ma rõõmutsen enam kui kogu rikkusest.
¹⁵Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu.
¹⁶Sinu määrustest ma tunnen head meelt, ma ei unusta sinu sõna.
¹⁷Tee head oma sulasele, et ma elaksin ja hoiaksin sinu sõna!
¹⁸Ava mu silmad nägema su Seaduse imesid!
¹⁹Ma olen võõras maa peal, ära peida mu eest oma käske!
²⁰Mu hing nõrkeb igatsusest su seaduste järele igal ajal.
²¹Sa sõitlesid ülbeid, äraneetuid, kes eksivad eemale su käskudest.
²²Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus, sest ma pean sinu tunnistusi!
²³Vürstidki istuvad ja kõnelevad isekeskis minu vastu, aga sinu sulane mõtiskleb sinu määrustest.
²⁴On ju sinu tunnistused mu rõõmustajad ja mu nõumehed.
²⁵Mu hing on põrmu küljes kinni, elusta mind oma sõna järgi!
²⁶Sinule ma jutustan oma teid ja sa vastad mulle; õpeta mulle oma määrusi!
²⁷Oma korralduste teedest lase mind aru saada, ja ma tahan meelt mõlgutada su imeasjade üle.
²⁸Mu hing valab pisaraid meelehärmist - tõsta mind üles oma sõna järgi!
²⁹Vale tee hoia minust eemal ja kingi mulle armust oma Seadus!
³⁰Ma olen valinud ustavuse tee, ma olen pannud enese ette sinu seadused.
³¹Ma pean kinni su tunnistustest, Issand. Ära lase mind sattuda häbisse!
³²Ma jooksen su käskude teed, sest sina teed mu südame avaraks.
³³Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed, et ma seda otsani peaksin!
³⁴Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest!
³⁵Lase mind käia sinu käskude jalgrajal, sest see meeldib mulle!
³⁶Pööra mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse poole!
³⁷Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel!
³⁸Kinnita oma sulasele oma sõna, mis saadab sind kartma!
³⁹Eemalda mu teotus, mida ma kardan, sest sinu seadused on head!
⁴⁰Näe, ma igatsen su korraldusi, elusta mind oma õiguse läbi!
⁴¹Tulgu mulle sinu heldus, Issand, ja su pääste su ütluse järgi,
⁴²et ma vastaksin oma teotajaile; sest ma loodan sinu sõna peale!
⁴³Ära kisu ilmaski mu suust ära tõesõna, sest ma loodan su seaduste peale!
⁴⁴Ma tahan hoida su Seadust alati, ikka ja igavesti,
⁴⁵ja avaruses käia, sest ma nõuan sinu korraldusi.
⁴⁶Ma tahan rääkida su tunnistustest kuningate ees ja mitte häbeneda.
⁴⁷Ma tahan ennast rõõmustada sinu käskudega, mida ma armastan.
⁴⁸Ma tõstan oma käed su käskude poole, mida ma armastan, ja mõlgutan meelt su määruste üle.
⁴⁹Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa mind oled pannud lootma!
⁵⁰See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab.
⁵¹Ülbed pilkavad mind väga; ometi ma ei pöördunud kõrvale su Seadusest.
⁵²Mul seisid meeles, Issand, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti.
⁵³Tuline viha on mind haaranud õelate pärast, kes hülgavad su Seaduse.
⁵⁴Su määrused on mu kiituslauluks mu võõraspõlve majas.
⁵⁵Mulle meenub öösel su nimi, Issand, ja ma hoian su Seadust.
⁵⁶See sai mulle osaks sellepärast, et ma pidasin su korraldusi.
⁵⁷Issand on mu osa; ma olen öelnud, et ma pean sinu sõnu.
⁵⁸Ma püüan kõigest südamest leevendada su palet, ole mulle armuline oma ütlust mööda!
⁵⁹Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste poole.
⁶⁰Ma tõttan aega viitmata pidama sinu käske.
⁶¹Õelate köidikud punusid end mu ümber; aga mina ei unusta su Seadust.
⁶²Südaööl ma tõusen üles sind tänama su õiguse seaduste eest.
⁶³Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind kardavad ja peavad sinu korraldusi.
⁶⁴Ilmamaa on täis sinu heldust, Issand; õpeta mulle oma määrusi!
⁶⁵Sina, Issand, oled teinud head oma sulasele oma sõna järgi.
⁶⁶Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske!
⁶⁷Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi.
⁶⁸Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!
⁶⁹Ülbed sepitsevad mu peale valejutte, aga mina pean kõigest südamest sinu korraldusi.
⁷⁰Nende süda on tuim nagu rasv, aga mina tunnen rõõmu sinu Seadusest.
⁷¹Mulle on hea, et mind vaevati, et ma õpiksin su määrusi.
⁷²Seadus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat.
⁷³Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske!
⁷⁴Kes sind kardavad, näevad mind ja rõõmustavad, et ma loodan sinu sõna peale.
⁷⁵Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud.
⁷⁶Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele!
⁷⁷Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu Seadus on minu rõõm!
⁷⁸Jäägu häbisse ülbed, et nad mind valega on ära eksitanud! Mina mõlgutan meeles sinu korraldusi.
⁷⁹Pöördugu minu juurde need, kes sind kardavad ja tunnevad su tunnistusi!
⁸⁰Olgu mu süda laitmatu su määrustes, et ma ei jääks häbisse!
⁸¹Mu hing on lõppemas, oodates su abi, ma loodan sinu sõna peale.
⁸²Mu silmad on lõppemas, igatsedes su ütlust; ma küsin: "Millal sa trööstid mind?"
⁸³Sest ma olen nagu nahkastja suitsus; sinu määrusi ma ei ole aga unustanud.
⁸⁴Kui palju päevi on veel su sulasel? Millal saadad täide kohtuotsuse mu tagakiusajate kallal?
⁸⁵Ülbed on kaevanud mulle auke, need, kes ei ela su Seaduse järgi.
⁸⁶Kõik su käsud on tõde; valega kiusatakse mind taga. Aita mind!
⁸⁷Peaaegu oleksid nad lõpetanud minu elu maa peal. Mina aga ei ole hüljanud su korraldusi.
⁸⁸Oma heldust mööda elusta mind, siis ma hoian sinu suu tunnistust!
⁸⁹Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas.
⁹⁰Põlvest põlve kestab su ustavus. Sina oled kinnitanud maa ja see seisab.
⁹¹Sinu seaduste kohaselt nad püsivad tänapäev, sest need kõik on sinu sulased.
⁹²Kui sinu Seadus ei oleks olnud mu rõõm, siis ma oleksin hukkunud oma viletsuses.
⁹³Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.
⁹⁴Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga su korraldusi!
⁹⁵Õelad lootsid mind hukata; mina panen tähele sinu tunnistusi.
⁹⁶Ma olen näinud, et ka kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar.
⁹⁷Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.
⁹⁸Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti.
⁹⁹Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi.
¹⁰⁰Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi.
¹⁰¹Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna.
¹⁰²Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind.
¹⁰³Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.
¹⁰⁴Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu.
¹⁰⁵Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
¹⁰⁶Ma olen vandunud ja täidan seda, et ma pean sinu õiguse seadusi.
¹⁰⁷Ma olen väga vaevatud. Issand, elusta mind oma sõna järgi!
¹⁰⁸Minu suu vabatahtlikud ohvrid olgu su meelt mööda, Issand, ja õpeta mulle oma seadusi!
¹⁰⁹Mu hing on alati mu pihus ja sinu Seadust ma ei unusta.
¹¹⁰Õelad on mulle pannud püüdepaela, kuid mina ei eksi ära sinu korraldustest.
¹¹¹Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm.
¹¹²Ma pöörasin oma südame tegema su määruste järgi alaliselt ja otsani.
¹¹³Ma vihkan kahepaikseid mõtteid, aga sinu Seadust ma armastan.
¹¹⁴Sina oled mu kaitse ja kilp; sinu sõna peale ma loodan.
¹¹⁵Taganege minust, te kurjategijad, ja ma pean oma Jumala käske!
¹¹⁶Kinnita mind oma ütluse järgi, et ma elaksin, ja ära lase mind sattuda häbisse mu lootuses!
¹¹⁷Toeta mind, et ma pääseksin, siis ma vaatlen alati su määrusi!
¹¹⁸Sa ei pane mikski neid, kes eksivad eemale sinu määrustest, sest nende kavalus on asjatu.
¹¹⁹Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbu, sellepärast ma armastan sinu tunnistusi.
¹²⁰Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi.
¹²¹Ma olen toiminud seadust ja õigust mööda, ära jäta mind mu rõhujate kätte!
¹²²Kosta oma sulase eest tema heaks, ärgu rõhugu mind ülbed!
¹²³Mu silmad on lõppenud ootamast su abi ja su õiguse tõotust.
¹²⁴Tee oma sulasega oma heldust mööda ja õpeta mulle oma määrusi!
¹²⁵Mina olen su sulane; anna mulle arusaamist, et ma tunnetaksin su tunnistusi!
¹²⁶Aeg on Issandal tegutseda; on ju tehtud tühjaks su Seadus.
¹²⁷Seepärast ma armastan su käske enam kui kulda ja selgemat kulda;
¹²⁸seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed.
¹²⁹Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing.
¹³⁰Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi.
¹³¹Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske.
¹³²Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad sinu nime.
¹³³Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle!
¹³⁴Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi!
¹³⁵Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi!
¹³⁶Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.
¹³⁷Sina oled õige, Issand, ja su seadused on õiglased.
¹³⁸Sa oled seadnud oma tunnistused õiguses ja väga suures ustavuses.
¹³⁹Minu kiivus on mind kulutanud, sest mu rõhujad on unustanud sinu sõnad.
¹⁴⁰Mis sa oled öelnud, on sulatatud väga selgeks, ja su sulane armastab seda.
¹⁴¹Ma olen vähene ja halvaks pandud, kuid ma ei unusta sinu korraldusi.
¹⁴²Su õigus on õigus igaveseks ja su Seadus on tõde.
¹⁴³Kitsikus ja ahastus on mind tabanud, aga su käsud on mu rõõm.
¹⁴⁴Su tunnistuste õigus jääb igavesti; anna mulle arusaamist, et ma elaksin!
¹⁴⁵Ma hüüan kõigest südamest, kosta mulle, Issand! Ma tahan pidada su määrusi.
¹⁴⁶Ma hüüan sinu poole, päästa mind, et ma peaksin su tunnistusi!
¹⁴⁷Ma jõudsin koidust ette ja hüüdsin. Sinu sõna peale ma loodan.
¹⁴⁸Mu silmad jõuavad ette vahikordadest, et mõlgutada mõttes su ütlust.
¹⁴⁹Kuule mu häält oma helduse pärast! Issand, elusta mind oma seadusi mööda!
¹⁵⁰Mulle lähenesid ilguste toimepanijad; nemad on sinu Seadusest kaugel.
¹⁵¹Sina oled ligi, Issand, ja kõik su käsud on tõde.
¹⁵²Ammu ma teadsin sinu tunnistustest, et sa need oled rajanud igavesti.
¹⁵³Vaata mu viletsust ja vabasta mind, sest ma ei unusta su Seadust!
¹⁵⁴Aja mu tüliasja ja lunasta mind, elusta mind oma ütlust mööda!
¹⁵⁵Õelaist on pääste kaugel, sest nad ei hooli su määrustest.
¹⁵⁶Sinu halastus, Issand, on suur. Elusta mind oma seadusi mööda!
¹⁵⁷Palju on mu tagakiusajaid ja rõhujaid, kuid mina ei pöördu kõrvale su tunnistustest.
¹⁵⁸Ma nägin äraandjaid ja tundsin tülgastust, sest nemad ei hooli sinu ütlustest.
¹⁵⁹Vaata, kuidas ma armastan sinu korraldusi, Issand! Elusta mind oma heldust mööda!
¹⁶⁰Sinu sõna sisu on tõde ja kõik su õiguse seadused jäävad igavesti.
¹⁶¹Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta, aga minu süda tunneb hirmu sinu sõna ees.
¹⁶²Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki.
¹⁶³Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan.
¹⁶⁴Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest.
¹⁶⁵Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista.
¹⁶⁶Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda.
¹⁶⁷Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga.
¹⁶⁸Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees.
¹⁶⁹Jõudku mu halamine su palge ette, Issand! Anna mulle arusaamist oma sõna mööda!
¹⁷⁰Tulgu mu anumine su palge ette, päästa mind oma ütlust mööda!
¹⁷¹Mu huuled lasku hoovata kiitust, sest sa õpetad mulle oma määrusi!
¹⁷²Mu keel kuulutagu sinu ütlusi, sest kõik su käsud on õigus!
¹⁷³Olgu su käsi mind aitamas, sest ma olen valinud su korraldused!
¹⁷⁴Ma igatsen päästet sinult, Issand, ja sinu Seadus on mu rõõm.
¹⁷⁵Elagu mu hing, et ta sind kiidaks, ja su seadused aidaku mind!
¹⁷⁶Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta su käske!

Jumala sõna ülistus

⁹⁷Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.
⁹⁸Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti.
⁹⁹Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi.
¹⁰⁰Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi.
¹⁰¹Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna.
¹⁰²Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind.
¹⁰³Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.
¹⁰⁴Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu.

Selle kommentaari autor: APÜ

• ← Laupäev, 30. Juuli 2011
• Esmaspäev, 1. August 2011 →