Tänase lõigu esimene salm - s 105- on ülemaailmse Avatud Piibli Ühingu moto, ehk tunnuslause. Aga mitte ainult. See on ka tuhandete ja kümnete tuhandete igapäevane kogemus. Missugusel teekonnal, kus maalima nurgas ja mistahes olukorras, keegi ka poleks- Jumala sõna on jätkuvalt see lamp mis valgustab parasjagu, et oskame teha järgmise sammu õiges suunas.Tolleaegne õlilamp oli hõlpsalt peos kantav, andes väikest tulukest mis võbeles tuules ja mille leek valgustas pimeduses vaid ühe sammu. Kui rändur astus sammu edasi liikus valgus temaga koos. Piiblitekst räägib meile siin Jumala sõnast kui taolisest lambist ja valguse andjast. Küllalt sageli ei pea me seda piisavaks varustuseks. Tänapäeval sooviksid paljud, et Jumal valgustaks meie teed otsekui ülitugevate prożektoritega - et võiksime näha vähemalt 3-5, veel parem 10 aastat ettepoole. Siis saaksime teda ka usaldada. Aga Jumal ei toimi nii ning usaldus mida Tema inimeselt ootab kasvab vaikselt koos iga usus tehtud sammuga - kuigi me enamasti ei näe rohkem ette kui vaid selle sammu võrra.See Jumalalt tulev valgus ei kaota ühekorraga ja alatiseks ka selle maailma pimedust meie ümbert. Nii nagu psalmi autor kirjeldab oma kogemust, jätkub ka praegu piisavalt kurje ja õelaid inimesi/mõjusid meie ümber, kes varitsevad hävituseks ning seavad “püüdepaelu” eksitamiseks. Kõikide taoliste mõjude eesmärk siis ja praegu on viia inimene eemale Jumala mõjusfäärist ning tema seadmistest.Loeme, et keset selliseid hoovusi peab psalmist vajalikuks kinnitada end sellega, et annab (enesele) tõotuse: ma tahan igal juhul järgida Jumala korraldusi, Tema sõna. Ta otsekui kinnitab oma fookuse, sest on midagi üliolulist mõistnud Jumala sõna kohta: see on allikas millest tuleb talle elu ja valgus; see on väärtus millest tasub kinni hoida iga hinna eest. Veelgi enam - nõnda kinni hoides ja end Jumala sõnaga täites kogeb ta, et neist korraldustest voolab tema ellu rõõm ning salmis 107 hüüab ta Jumala poole, paludes Jumala sõnast ja korraldustest lähtuvat elu pidevat juurdevoolu enesele.Üllatavalt lihtne on kaotada elurõõmu, lootust - elu ennast, kui inimene usub vaid iseenesesse ning rajab oma elu sellele. Usus järgmise sammu tegemine - Jumala sõna, olemuse ja tõotuste peale lootes, võib meid sammhaaval tagasi tuua lootuse, elu ja isegi rõõmu allikale, mida lootusetult kadunuks pidasime.