Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 14:22-36
Jeesus kõnnib vee peal22Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.
23Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.
24Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.
25Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.
26Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: "See on tont!" ja hakkasid hirmu pärast kisendama.
27Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: "Olge julged, see olen mina, ärge kartke!"
28Peetrus vastas: "Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!"
29Tema ütles: "Tule!" Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.
30Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: "Issand, päästa mind!"
31Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: "Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?"
32Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.
33Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: "Tõesti, sina oled Jumala Poeg!"Jeesus tervendab haigeid Genneesareti ümbruskonnas34Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis.
35Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged
36ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.
Tänane tekst on täis kõikumisi usust hirmu ja tagasi. On hirm ilma pärast; purjetamine tugevas vastutuules tormisel merel võib tuua meeleheite küll; raske on jääda pinnale. Siis näeme puhast paanikat selle vaimutaolise figuuri pärast, kes üle mere jalutab; kindel et mitte ükski inimene seda ei suudaks! Siis nad mõistavad et see on Jeesus ning hirm annab maad usule; Peetrus tunneb, et ka tema võiks vee peal kõndida. Aga niipea kui ta silmad Jeesuselt ära tõstab, naaseb hirm ning Peetrus hakkab vajuma. Alles siis kui Jeesus koos temaga paati ronib ning tormi vaigistab saab jüngrite hirm kustutatud ning usk taastub täiel määäral ja siis austavad nad Jeesust kui Jumala Poega.
Paari tunni vältel kaob hirm täiesti ning usk valitseb. Ja kui nad paadiga kaldale jõuavad, ümbritsevad neid kohe rahvahulgad, kes kõik usuvad. Usk on muutunud nakkavaks ning inimesed toovad Jeesuse juurde haigeid, et tema nad terveks teeks. Nii suureks on läinud usk, et inimesed peavad Jeesuse riideid vaid korra puudutama, selleks et terveks saada.
Ja seesama Jeesus, kes suutis vaigistada nii tuule kui lained - loodusjõud - peatab ka haiguste hävitava jõu ning taastab inimeste tervise.
Paljud meist kogevad oma usuteel nii hirmu kui usku ja üsna sageli lähestikku. Võime palvetades kogeda sügavat kindlust ja ikkagi järgmisel hetkel on see kõik kui pühitud kui vaatame rasketele olukordadele mis meid ümbritsevad. On kinnitav teada täna, et Jumal tunneb meie loomuse heitlikkust ning õhutab meid oma silmi pidevalt Jeesusel hoidma, isegi kõige hirmsamates eluolukordades. Jeesus on alati meie juures ning kui ta ütleb “Te nõdrausulised” (s 31), siis ei mõista ta meid hukka vaid tuletab meile meelde oma ligiolu, õhutades meid usaldama teda veel enam.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey