Siin esitatud mõtted on äärmiselt olulised ka tänapäeva uuspaganlikus Lääne maailmas misjonitööd tehes, olukord on mõnes mõttes sarnane sellele, millega puutusid kokku Paulus ja tema kaaslased kui nad tõid evangeeliumi keerulisse Tessaloonika kultuuri. Juudid ei võtnud evangeeliumi vastu, küll aga leidis see vastuvõttu paganate seas, kes asutasid kristliku kogukonna. Pärast Timoteuse järelvisiiti tessalooniklaste juurde saatis Paulus neile julgustavaid ja õpetlikke kirju, mis sisaldas ka tugevat reaktsiooni millelegi, millest Timoteus oli teatanud. Tessalooniklaste maailm kujutas segu atraktiivsetest ususüsteemidest ja valeõpetustest, palju oli isehakanud rändjutlustajaid, ning Paulusel oli kõigele sellele vaja järjest enam reageerida. Tol ajal, nagu ka praegu, olid naiivsed inimesed vastuvõtlikumad valeprohvetite targale retoorikale. Soovides eristuda neist sharlatanidest, tuletavad kirja autor meelde oma missiooni. Nad ei loobu (s 1), hoolimata suurest vastuseisust (s 2). Nende motivatsioon olid puhas, nad olid täiesti kindlad, et Jumal on neile pannud selle teenistuse (s 4). Nad vältisid ilukõnet ja emotsionaalset manipuleerimist (s 5). Nad ei otsinud võimu ega materiaalset kasu (s 7-10).
Vagad inimesed on ka tänapäeval sellised - nende julgus tuleneb sellest, et nad on absoluutselt kindlad, et Jumal on neid kutsunud, nende elu ja motiivid on puhtad. Kuid näeme ka jumalasulaseid, kel sellised omadused puuduvad, kes on järele andnud ümbritseva ühiskonna huvidele ja tavadele. Kui see juhtub, kaovad ka muud omadused - lihtne ja avatud tunnistus evangeeliumist annab tee kavalatele kampaaniatele manipuleerivate meetoditega, alandlikkus ja leebus asendub võimu ja omakasuga, mis omakorda võib viia rahalise kasu himustamise ja jumalakartmatu eluviisini.