Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 21:27-40
Paulus vahistatakse templis27Aga kui need seitse päeva hakkasid lõpule jõudma, nägid Aasiast tulnud juudid Paulust pühakojas. Need ajasid möllama kogu rahva ja pistsid oma käed tema külge,
28hüüdes: "Iisraeli mehed, tulge appi! See ongi see inimene, kes kõigis paigus õpetab meie rahva ja Seaduse ja selle paiga vastu. Ja nüüd on ta veel kreeklasigi toonud pühakotta ja selle püha paiga rüvetanud!"
29Sest nad olid enne linnas näinud temaga koos efeslast Trofimost ning arvasid, et Paulus oli ta toonud pühakotta.
30Siis tõusis kogu linn liikvele ning rahvas jooksis kokku. Ja nad haarasid Paulusest kinni ja vedasid ta pühakojast välja, ja otsekohe lukustati uksed.
31Ja kui nad püüdsid teda tappa, läks sõnum sealse väeosa ülempealikule, et kogu Jeruusalemm on möllamas.
32See võttis otsekohe sõdureid ja pealikuid kaasa ja tuli jooksujalu nende juurde. Kui rahvas nägi ülempealikut ja sõdureid, lõpetasid nad Pauluse peksmise.
33Siis ülempealik astus ligi, võttis Pauluse oma hoole alla, käskis ta kahe ketiga aheldada ning küsis, kes ta on ja mis ta on teinud.
34Aga rahvahulgast karjusid ühed ühte, teised teist. Kuna ülempealik ei suutnud lärmi pärast midagi selgemalt teada saada, siis laskis ta Pauluse viia kindlusse.
35Aga kui ta treppide juurde jõudis, tuli sõduritel rahva vägivallatsemise pärast Paulust kanda,
36sest suur rahvahulk järgnes neile, hüüdes: "Hukka ta ära!"37Kui Paulust oldi juba kindlusse viimas, lausus ta ülempealikule: "Kas ma tohin sulle midagi öelda?" Aga tema ütles: "Kas sa oskad kreeka keelt?
38Kas sa ei olegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi ässitas ja viis kõrbe neli tuhat sikariooti?"
39Paulus ütles: "Mina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik. Ma palun sind väga, luba mul rahvale kõnelda!"
40Kui ta lubas, astus Paulus trepiastmeile ning viipas rahvale käega. Kui kõik jäid vait, hakkas ta heebrea keeles kõnet pidama ja ütles:
Valesüüdistused, märatsev rahvahulk, kes karjub „Hukka ta!“ (s 36), kõik see viitab tugevale seosele Pauluse ja Jeeuse kogemuse vahel. Jeesus tuli omade juurde, kuid need ei võtnud teda vastu (Jh 1:11), ja nüüd koheldakse Paulust samamoodi. Selle algatajateks on juudid Aasiast ning Jeruusalemma rahvahulk ühineb nendega. Need, kes kõige paremini peaksid mõistma Pauluse missiooni, tunnetavad kõige suuremat ohtu tema sõnumis ja seisavad kõige jõulisemalt sellele vastu. See on alati nii olnud, nagu oli näha ka Stefanose juhtumis, mille tunnistajaks oli muuseas ka Saulus (Ap 7).Tihti on kõige religioossemad inimesed need, kes leiavad, et evangeelium on ohtlik. See toob esile eelarvamused Jumala kohta ja näitab tema armu olemust ja ulatust. Kui kerge on vastu seista Püha Vaimu esitatud muutumise sõnumile, sest muutus on ohtlik meie traditsioonidele ja meie mugavale arusaamale sellest, keda jumal päästab. Tim Kelleri raamat Priiskav jumal, mis põhineb lool priiskavast pojast, näitab tendentsi, et vanema poja käitumisviis on meie üle valitsev. Ta ütleb: „Vanemate poegade viha ja üleolek, mis kasvavad välja ebaturvalisusest, hirmust ja sisemisest tühjusest, saavad luua suure hulga süütundega, vaimselt pimedaid inimesti, mis on suurimaid allikaid sotsiaalsele ebaõiglusele, sõjale ja vägivallale.“Rooma sõdurite tulek päästab Pauluse kindlast surmast rahvahulga käe läbi. Roomlaste juht on esimesi, kes kuulab Paulust. Rahva meelsus tähendab, et vähe tähelepanu pööratakse sellele, mida Paulus tegelikult ütles ja tegi. See on esimene märk Pühale Vaimule vastu hakkamisest - me lihtsalt ei kuula. Meie meeled võtavad seisukoha enne, kui sõna on öeldud ja asjaolud uuritud. Läbikatsumine on oluline, aga kurdid kõrvad ja küvad südamed pole jumalast.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair