Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 21:15-26
Paulus reisib Jeruusalemma15Pärast neid päevi me valmistusime teeleminekuks ja läksime Jeruusalemma.
16Meiega tulid ka mõned jüngrid Kaisareast, kes viisid meid ühe ammuse jüngri Mnaasoni, Küprose mehe juurde, kelle külalisteks me pidime jääma.17Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid vastu rõõmsa meelega.Paulus Jeruusalemma koguduses18Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jaakobuse juurde ja kõik vanemad tulid ka sinna.
19Ta tervitas neid ja kirjeldas siis üksikasjalikult kõike, mis Jumal tema teenimise läbi oli paganate seas teinud.
20Seda kuuldes ülistasid nad Jumalat ning ütlesid Paulusele: "Vend, sa näed, kui mitukümmend tuhat juuti on saanud usklikuks ja need kõik on innukad Moosese Seaduse pidajad.
21Nende kõrvu on kostnud, et sina õpetavat paganate seas elavaid juute Moosesest ära taganema, öeldes, et neil ei ole vaja lapsi ümber lõigata ega elada meie tavade järgi.
22Mida nüüd teha? Muidugi nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.
23Tee nüüd seda, mis me sulle ütleme! Meil on neli meest, kelle peal on tõotus.
24Võta need enesega ja puhasta ennast koos nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea võiksid pügada, ja siis saavad kõik aru, et see on tühi jutt, mis nad sinust on kuulnud, ning et ka sina ise elad Seadust pidades.
25Aga usklikuks saanud paganate kohta me oleme saatnud kirja, otsustades, et nad peavad hoiduma ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest."
26Järgmisel päeval võttis Paulus mehed ja laskis enda koos nendega puhastada. Siis ta läks pühakotta, et teatada, millal puhastuspäevad lõpevad ja nende igaühe eest tuuakse ohver.
Tõotus, millest räägitakse salmis 23, on nasiiri (hbr “eraldatud”, “pühitsetud”) askeesitõotus, mis võis olla eluaegne või antud teatud ajaperioodiks, mille järel nasiir vabanes tõotusest, tuues enne kallihinnalise ohvri (vt 4Ms 6:13-15). Paulus, võttes meeste ohvrikulud enda kanda, tõendab sellega oma austust Moosese Seaduse vastu. Et ta tuli välismaalt, oli ta juutide puhastusnõuete järgi roojane ja võis alles pärast seitsmepäevast puhastusaega võtta osa selle ohvri toomisest templis. See kõik oli vajalik selleks, et tühjaks teha kuulujutte.
Võib-olla on meil, kes me Vana Testamendi usuelu ja praktikaga lähemalt kursis ei ole, raske ette kujutada, millest selline kära. Ehk sellest, et Paulus, kelle elus oli toimunud täielik pööre, ei õpetanud enam Seaduse reegleid, vaid kuulutas hoopis Jeesust kui ilmunud ja elavat Messiat.
Eks meiegi elu, kui oleme selle Jeesusele usaldanud, ole pärast seda üsna palju muutunud. Ehk oleme kohanud ka põlglikku suhtumist ja arusaamatust, miks on muutunud meie eluviisid, miks veedame aega pigem usklike seas kui “elu põletades” jne.
Paulus pidas kinni oma rahvuse kultuurist ja tavadest seal, kus see ei takistanud teda Jeesust teenimast (1Kr 9:20, 21).