On hämmastav, et ettekuulutus võib olla nii täpne ja üksikasjalik: valitseja tuleb Petlemmast (s 1), kust keegi teda ei oota. Seda konkreetsust nähes hakatakse mõnikord otsima konkreetseid paralleele igale piiblisalmile. Sageli aga neid ei ole ning vägisi otsitud seosed nüüdisajaga vaid segavad kirgast sõnumit.
Samas kuulutab Miika rahu ja turvalisust. Kari sümboliseerib siin Jumalale ustavaid inimesi, keda hoolimata kõikidest ohtudest hoitakse (s 3). Isegi tolleaegne vägevaim suurriik Assur ei suuda Jumalale ustavate inimeste vastu midagi (s 4).
Esimene jõulupüha on just selline turvalisuse ja rahu päev. See oli rahu päev ka Joosepile ja Maarjale, kes koos lapsukesega eelmise õhtu imeliste sündmuste üle järele võisid mõelda. Midagi niisugust on ka jõulupüha ideaal: ollakse koos, lõunatatakse, räägitakse imelistest sündmustest oma elus ja sellest, mis juhtus üle kahe tuhande aasta tagasi. See on pika ootusaja ja eneseanalüüsi lõppvaatus, kui võetakse kokku kogu eelnev aasta.
Siiski ei tohiks ka jõulupüha rahus unustada neid, kellel on raske ja kellel pole võimalik turvalisust nautida. Tundlik, prohvetit kuulav närv ei tohiks hetkekski uinuda. Vaid nii oleme vastuvõtlikud ja valmis jõululapse kutsele igal ajal järgnema.