Loe läbi alltoodud kirjakoht: Miika 4:1-13
Jumala suur rahuriik1Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning rahvad voorivad ta juurde.
2Ja paljud paganad lähevad ning ütlevad: "Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta õpetaks meile oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!"
3Ja tema mõistab kohut paljude rahvaste vahel ning noomib vägevaid paganaid kaugete maadeni. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima.
4Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja keegi ei hirmuta neid, sest vägede Issanda suu on kõnelnud.
5Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Issanda, oma Jumala nimel ikka ja igavesti.Iisrael lunastatakse vangipõlvest6Sel päeval, ütleb Issand, kogun ma lonkajad ja korjan hajutatud, ja need, kellele ma olen kurja teinud.
7Ja ma teen lonkajaist allesjääjad ning väsinuist vägeva rahva. Ja Issand valitseb kui kuningas nende üle Siioni mäel sellest ajast ja igavesti.
8Ja sina, Karjatorn, Siioni tütre küngas! Sinu juurde tuleb ja saabub endine valitsus, Jeruusalemma tütre kuningriik.
9Mispärast sa nüüd halad nii valjusti? Kas sul pole kuningat? Või on kadunud su nõuandja, et valu valdab sind otsekui sünnitajat?
10Väänle ja vaevle, Siioni tütar, sünnitaja sarnaselt, sest nüüd pead sa lahkuma linnast, elama väljal ja minema Paabelini: seal päästetakse sind, seal lunastab Issand sinu su vaenlaste käest.
11Nüüd on kogunenud su vastu palju paganaid, kes ütlevad: "Saagu ta rüvetatud! Vaadaku me silmad Siionit mõnuga!"
12Ent nad ei tunne Issanda mõtteid ega mõista tema nõu, sest ta kogub neid otsekui vihke rehealusesse.
13Tõuse ja peksa reht, Siioni tütar, sest ma teen sulle raudsarved ja vasksõrad ja sa pihustad hulga rahvaid! Ja ma tõotan vandega nende tulu Jumalale, nende rikkuse kogu maa Issandale.
Samas ulatub Miika sõnum detailides juba väljapoole judaismi. Sõnu, kuidas paganad taovad mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks (s 3), on kasutanud kõik maailma rahvad, hoolimata usust ja maailmavaatest. See on kõikehaarav sõnum rahust, mida igal aastal jõulude ajal üha uuesti korratakse.
Tõsi, Miika kõneleb ka rahusõnumi vastastest (s 11), kuid need raskused saavad möödapääsmatult ületatud (s 12-13). Võrreldes inimese küündimatusega, saab siin näitlikult ja kiiresti selgeks Jumala kõikvõimsus.
Kinnituseks Miika sõnadele võiks tuua sellega hästi kokkulangeva jõuluevangeeliumi. Kontrastiks pilgeni täis kärarikkale võõrastemajale, kus Joosepile ja Maarjale ruumi ei jätkunud, on siin vaikne öö, laut loomadega, õitsil olevad karjased ja neile ilmunud inglid. Lisaks on evangeeliumi jutustus lihtne, mis ei püüa olnut ilusamaks ega usutavamaks teha, kuid niisugusena see just mõjubki. Siin on rahu ja Iisraeli lunastus, millest ka Miika rääkis.
Jõulusõnum puudutab meid kõiki. Inimliku soojuse tagant kumab seal sündmus, mis on igasuguse inimliku loogika vastu.
Selle kommentaari autor: Toomas Jürgenstein