Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 6:45-56
Jeesus kõnnib vee peal45Ja Jeesus käskis kohe oma jüngreid astuda paati ning sõita vastaskaldale, Betsaida poole, sellal kui tema laseb rahvahulgal minna.
46Ja ta jättis nendega hüvasti ning läks mäele palvetama.
47Ja õhtu jõudes oli paat keset järve ja Jeesus oli üksinda maal.
48Ja kui ta nägi neid sõudes heitlevat, sest tuul oli neile vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal kõndides ja tahtis neist mööduda.
49Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes arvasid nad, et see on tont, ja hakkasid kisendama,
50sest nad kõik nägid teda ja ehmusid. Aga Jeesus kõnetas neid ja ütles neile: "Olge julged, see olen mina, ärge kartke!"
51Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Ja nad hämmastusid üliväga iseenestes,
52sest nad ei olnud leibade loost veel aru saanud, vaid nende süda oli jäänud kõvaks.Jeesus tervendab haigeid Genneesareti ümbruskonnas53Ja sõitnud üle järve, tulid nad randa Genneesaretis.
54Ja kui nad paadist välja astusid, tunti Jeesus kohe ära
55ja joosti läbi kogu too maakoht ning hakati haigeid kandma kanderaamidel sinna, kus ta kuuldi olevat.
56Ja kuhu ta iganes tuli, olgu küladesse või linnadesse või asulatesse, asetati haiged turgudele ja paluti Jeesust, et nad saaksid puudutada kas või tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, need paranesid.
See oli Jeesus, kes sundis jüngrid paati ning ületama järve. Aga miks siis ikkagi sattusid nad sellisesse hädasse? Ta näeb kuidas nad rassivad aerudega, püüdes enne ööd teisele kaldale jõuda tugevas vastutuules ning hommiku koites, kui Jeesus neile vett mööda läheneb, polnud nende olukord sugugi kergemaks muutunud. See oli jüngrite järjekordne elust-enesest-õppetund ja nad ei olnud selles eriti edukad.
Ilmselt ootas Jeesus, et eelmise päeva toiduimest osa saanud jüngrid on teinud vastavad järeldused ning omandanud õppetunni. Jüngrite läbikukkumine aga ei tulenenud mitte intelligentsi vähesusest, vaid kõvast südamest (s 52). Nad kas polnud valmis või ei tahtnud lihtsalt lubada oma südametel saada puudutatud, nähes kuidas Jumal end ilmutas Jeesuse tegudes - seda tõendas ka hirm ja usaldamatus Jeesuse suhtes, mida nad järvel kogesid kui olid silmitsi oma jõuetusega. Ka ei suutnud nad Jeesust ära tunda, kui ta järvel neile lähenes.
Jeesus vastas nende hirmuhüüetele jumaliku “Mina olen” lausega. Tema ilmutus oma jumalikust väest mis valitses üle tuulte ning lainete tegi jüngrid “üliväga hämmastunuks” (s 51). Jüngrite pugul kasutatud sõna “hämmastus” võib kreeka keelde tõlkida 3 sõnaga, mis tähendavad: väga palju ulatuslikult hämmastunud”. Kõigeväeline Jumal ilmutab end nende sõbras Jeesuses, ning see käib neil lihtsalt üle mõistuse. Pole siis ime, et ka nende usk nii aeglaselt arenes!
Hiljuti murdsid mu sõbrad pead selle üle, miks nende poolt palvetes ning hoolega kaalutud otsus tõi enesega kaasa laastava finantskaotuse. Kas usk Jeesusesse tähendab meie jaoks seda, et alati pöörduvad asjad meie kasuks? Või on nii, et meie varasemalt kinnistunud arvamused Jumalast ja tema toimimisest takistavad meil kogemast Jumala puudutust ning vastu võtmast värsket ilmutust Jumalast? Kas üks läbikukkumine arusaamises peab tingimata viima järgmiseni?
Viimselt Jumal siiski puudutab meid ja siis ei jää meil midag muud üle kui õppida ära oma õppetund.
Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson