Variserid olid kirglikud Jumala käsuseaduse järgimises. Kuid nende inimlik käsuseaduse interpretatsioon muutus mõnikord olulisemaks kui Jumal ise. Ja siis muutusid nad oma suhtumiste tõttu pimedaks, ega suutnud ära tundma lihakssaanud Tõde - isegi kui see nende keskel oli. Variseride arusaamisesse ei mahtunud elav, ebatavaline, ootmatult toimiv Jumal - ja nii jäi neil üle veel kõvemini kinni hoida oma reeglitest; samas üle astudes Tema seadmistest. See aga ei heidutanud neid halastamatult kritiseerimast neid, kes ei vastanud nende jäikadele standarditele. Jeesusele ei sobinud ükski nende suhtumistest!
Tegelikult avaldame sõnastatult harva oma suhtumisi. Pigem määratlevad nad viisi kuidas näeme elu, ning see fomuleeritakse meie esimestel eluaastatel. Alati on lihtsam leida teises ebakohane suhtumine, ning inimene on osav teisele näpuga näitamises, et negatiivset esile tuua. See, et mõistame omaenese hoiakute vaesust ja armetust, ning oleksime nõus midagi selles osas ka ette võtma - tundub sageli ilmvõimatu ülesandena.
Jah, variserid võisid teistelt kuulda hukkamõistmise sõnu, kuid enamasti läheb vaja kõike - nii ootamatuid sündmusi, kui Jumala Vaimu toimimist, mille mõjul Saulus Tarsosest muutub apostel Pauluseks; või “äikese poeg” Johannes muutub armastatud jüngriks.
See oli ju Jeesuse surm, tema ülestõusmisejärgsed ilmumised, ning Vaimuga jõustamise kogemused, mis viimaks muutsid esimeste jüngrite elud.
Millised varased elukogemused võivad olla viinud sind suhtumisteni, mis takistavad sul end avamast Jumala alati värskele eneseilmutusele? Ja millised suhtumised on takistanud sul vastu võtmast tema armuande? Kas su arusaamised ühtivad Jeesuse poolt esiletõstetud väärtusetga?
Mõtiskle nende aegade üle, mil Jumal kasutas sinu või su lähedaste käesolevaid olukordi selleks, et teha su sees järjekordne armutegu? Palu, et sul võiks olla avatud, õpetatava süda.