Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 142
Abipalve ahastuses1Taaveti õpetuslaul; palve, kui ta oli koopas.
2Oma häält tõstes ma kisendan Issanda poole, oma häält tõstes ma anun Issandat.
3Ma valan välja oma kaebuse tema ette, ma annan temale teada oma ahastuse.
4Kui minu vaim nõrkeb mu sees, siis sina tunned mu teerada. Teele, mida ma käin, on minu jaoks peidetud püünised.
5Vaata paremale poole ja näe, et mul ei ole, kes mind tunneks. Pelgupaik on mu eest hävinud, ükski ei hooli mu hingest.
6Ma kisendan sinu poole, Issand! Ma ütlen: Sina oled mu pelgupaik, mu osa elavate maal!
7Pane tähele mu halisemist, sest ma olen väga nõder! Vabasta mind mu tagaajajate käest, sest nad on minust tugevamad!
8Vii välja mu hing vangist tänama sinu nime! Õiged käivad mu ümber, kui sina mulle head teed.
"Vii välja mu hing vangist" (s.8). Vanade õpetlaste poolt sellele psalmile pandud pealkiri annab meile mõista, et Taavet, keda oli alusetult süüdistatud, oli põgenemas, mingis koopas peidus (1Sm 22:1).1 Võime mõelda ka Paulusele, kes Efesoses (tõenäoliselt vangis) "suures ahistuses", arvates, et talle oli juba "surmakäsk" antud, oli sunnitud lootma "Jumala peale, kes surnud üles äratab" (2Kr 1:8-9). 2 Meie vanglad võivad olla reaalsed, majanduslikud, või ka mentaalsed - depressiivne meeleseisund, mil tundub, et kõik on meie vastu ja mitte kedagi ei huvita (s.5).
Kui see on olukord, kust ennast praegu leiame või kuidas ennast tunneme, siis peame panema tähele, et psalmist ei jäänud lõplikult vangi. Ta jõudis tõdemusele, et "Sina oled mu pelgupaik" (s.6). Need sõnad meenutavad Leviitide teenistust, kes traditsiooni järgi ei omanud mingit eraomandit ja kellele maa jagamisel ei eraldatud mingit osa (4Mo 18:20). 3 Selle asemel Jumal ütles neile: "Mina olen su omand ja su pärisosa". Aja jooksul saab see kõigi ustavate iisraellaste tunnistuseks, kes kuulutavad, et Issand on kõik, mida nad vajavad ja kelle peale nad oma lootuse panevad (Nt 3:24). 4
Kuidas siis jõuab psalmist "vangist" "pelgupaigani"? Läbi sellesama palve! Kui loeksime seda psalmi kolmes jaos: 2-4a, 4b-6 ja 7-8, siis võime märgata, et iga alalõik algab psalmisti kannatuse kirjeldusega, aga lõppeb usaldusavaldusega Issandale. Seda tähendabki "läbi palvetamine". Oma kannatuste väljavalamine annab ruumi tõdemuse tekkimiseks, et Issand tunneb mu teid. Tunne, et mitte kedagi ei huvita, muutub Issanda palge ees veendumuseks, et Jumal on mu pelgupaik ja pärisosa. Meeleheide saab muudetud päästelootuseks. Nagu Paulus, teab ka psalmist, et "paljud palvetavad me eest". Ta ei ole lõppude lõpuks ka täiesti üksinda (s. 8b) ja on neid, keda ta saatus huvitab!
1 - "Ja Taavet läks sealt ära ning pääses Adullami koopasse. Kui tema
vennad ja kogu ta isa pere sellest kuulsid, läksid nad sinna alla
tema juurde."
2 - "Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid
Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et
me koguni kahtlesime oma ellujäämises.
Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me
ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab."
3 - "Ja Issand ütles Aaronile: „Nende maal ärgu olgu sul pärisosa ja
ärgu olgu sul omandit nende seas! Mina olen su omand ja su pärisosa
Iisraeli laste seas."
4 - " Issand on mu osa, ütleb mu hing,
seepärast loodan ma tema peale."
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell