Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 96
Rahvaste kuninga ja kohtuniku au1Laulge Issandale uus laul, laulge Issandale, kõik maailm!
2Laulge Issandale, kiitke tema nime, kuulutage päevast päeva tema päästet!
3Jutustage paganate seas tema au, tema imeasju kõigi rahvaste seas!
4Sest Issand on suur ja väga kiidetav ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad.
5Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad, aga Issand on teinud taeva.
6Aulikkus ja auhiilgus on tema palge ees, võimsus ja ilu on tema pühamus.
7Rahvaste suguvõsad! Andke Issandale, andke Issandale au ja võimus!
8Andke Issandale tema nime au, tooge annetusi ja tulge tema õuedesse!
9Kummardage Issandat pühas ehtes, kõik maailm värisegu tema palge ees!
10Öelge paganate seas: Issand on kuningas! Siis maailm jääb kindlaks, ei see kõigu. Tema mõistab rahvastele õiglast kohut.
11Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab!
12Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on! Siis rõkatagu rõõmust kõik metsapuud
13Issanda palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.
Olles ümbritsetud paganlusest ja mitmete hõimude ebajumalakultustest, on üks parimaid asju, mida psalmist teha võib - kuulutada Jumala ülimuslikkust. See pole ebaküps rahvuslik rivaalitsemine - "minu Jumal on parem kui skinu Jumal" - vaid täiesti faktiline vahe tegemine leiutatud jumaluste ja tõe vahel (Js 46:5-7). 1 Sajandeid hiljem, seisid esimesed kristlased vastakuti valikuga: kas tunnustada Rooma keisrit jumalana või valida märtrisurm. Neid ei palutud lahti öelda oma usust, ainult kohandada seda natuke - kuid kas nad oleksid seda pidanud tegema? Mõte tõuseb esile salmis 5: on ebajumalaid, aga on vaid üks Jumal, kes on loonud taevad ja kõik, mida need sisaldavad. Ülekaal on ilmselge.
1 Aj 16ndas peatükis pannakse see psalm kõrvuti 105nda psalmiga, kus seaduselaegas tuuakse kogudusetelki Jeruusalemmas, et kinnitada Taaveti kuningavõim. Antud psalmis kindlasti esineb rituaalilaadseid korduselemente, mis taolise sündmuse puhul oleksid sobilikud; ja ka "uue laulu" laulmine esimeses salmis on sobilik uut algust tähistama. Seda võiks kasutada ka teenistustel uue kirikuhoone sissepühitsemise või ka uue koguduse sünni puhul. Rahvast, kes on kokku kogunenud (1Aj 16:28) õhutatakse kaasa laulma. Siiani, üsna muljetavaldav. Kuid suur ilmutuslik hetk on alles tulemas.
Luuka kirjelduses palmipuudepühast keeldub Jeesus oma ülistavaid jüngreid vaigistama ja rakendab tsitaati Habakukki raamatust - kui inimesed vaikiksid, siis hakkaksid kivid kisendama (Lk 19:39-40). 2 Ülistus ei ole inimeste ja inglite eksklusiivne õigus - meri teeb seda, väljad teevad seda, isegi metsapuud laulavad Jumalale kiitust, kui me vaid võtaksime aega, et vaadata ja kuulata - natukese pühitsetud kujutlusvõime kaasabil. Miks nad laulavad? Mitte ainult sellepärast, et Jumal nad loonud on, vaid sest Ta on uuesti tulemas, tulemas kohut mõistma maa üle, sel viisil uuesti üles ehitades purunenud loodu ühtsuse.
1 - Js 46:
5 Kellega te mind võrdlete ja samastate,
või keda te seate mu kõrvale,
et oleksime sarnased?
6 Need, kes puistavad kukrust kulda
ja vaevad vaega hõbedat,
palkavad kullassepa
ja see valmistab jumala,
mille ette nad põlvitavad
ja mida nad kummardavad.
7 Nad tõstavad selle õlale,
kannavad ja asetavad paigale,
ja see seisab ega liigu oma kohalt.
Kui siis keegi seda appi hüüab,
ei vasta see ega päästa teda
ta ahastusest.
2 - Lk 19
39 Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: „Õpetaja,
hoiata oma jüngreid!”
40 Ta vastas: „Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid
kivid hakkama kisendama!”
Selle kommentaari autor: Roger Pooley