Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Tm 2: 8-19
Julgustus kartmatuks Kristuse tunnistamiseks8Olgu sul meeles Jeesus Kristus, kes on üles äratatud surnuist, kes põlvneb Taaveti soost! See on evangeelium,
9mille pärast ma kannatan kurja ja olen koguni ahelates nagu mõni roimar. Kuid Jumala sõna ei ole ahelais.
10Seetõttu ma talun kõike äravalitute pärast, et ka nemad saaksid pääste Kristuses Jeesuses igavese kirkusega.
11Ustav on see sõna:
Kui me oleme surnud koos temaga, siis ka elame koos temaga,
12kui me jääme püsima vaevas, siis valitseme koos kuningatena, kui me tema salgame, siis salgab ka tema meid,
13kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi ustavaks, sest ta ei saa ennast salata.Õhutus olla kõlblik töötegija Jumalale14Seda tuleta neile meelde, vannutades Jumala ees, et nad ei peaks sõnasõda - sellest pole mingit kasu, see vaid hukutab kuulajad.
15Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda, kes tõe sõna kuulutab õigesti.
16Labastest tühijuttudest hoidu aga eemale! Nende rääkijad ju lähevad aina kaugemale jumalakartmatuses
17ja nende sõna levib otsekui vähktõbi. Nende seast on Hümenaios ja Fileetos,
18kes on kaldunud kõrvale tõest, öeldes, et ülestõusmine on juba toimunud, ning rikuvad ära mõnede usu.
19Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: "Issand tunneb omi" ja "Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issanda nime".
Koguja 3:7 kohaselt on “aeg olla vait ja aeg rääkida” ja need mõlemad võivad olla õigel hetkel kuldsed ajad. Tundub aga, et meie aeg paneb peamise rõhu rääkimisele - mõtle kasvõi mobiiltelefonidele, näiteks. Me ei lõpeta rääkimist, isegi kui oleme üksi.
Aga alati ei ole hea rääkida. On aegu - näiteks siis kui juhid autot, mil rääkimine võib olla lausa ohtlik.
Ka Paulus arvas, et on aegu kus vaikus on parem kui rääkimine: siis kui oskame olla vaid negatiivsed, kriitilised või vaidlushimulised (14, 23), või näiteks siis, kui oleme suunamas teisi eskiteele, sest see mida välja ütleme pole öeldud piisava info alusel või on hoopis väär.
Hümenaios ning Filetos väitsid, et ülestõusmine on juba toimunud (17,18) ja see hävitas teiste usku. Mõned näiteks arvasid, et nad on juba maha jäetud ja pole vahet, kas nad elavad edasi nii nagu ise tahavad, selle asemel, et elada Kristuse järgijale kohasel viisil. Teised võisid muutuda masendunuiks arvates, et lõppeks nad ikkagi ei kõlvanud Jeesusele ja sellepärast jättis ta nad ülestõusmises maha.
Aga on ka aeg mil tuleb rääkida! Õige reaktsioon valet levitavaile sõnadele - oli jagada õiget õpetust (s 15). Ja see eeskuju on väga väärtuslik ka tänapäeval, eriti kui oleme jutu suhtes muutunud küüniliseks - poliitikute keerutamise, ajalehtedes olevate pooltõdede ning valetamise üldise aktsepteerimise pärast. Valet on vaja korrigeerida tõega.
Kristlased on need, kes peaks väärtustama tõde ja selle selgeid väljendusi. Üks viis seda teha, on kindlustada, et kristlikel juhtidel on piisavalt aega uurida Piiblit ning lihvida oma oskusi vahendamaks evangeeliumi veenvalt ning meeldejäävalt. Teine viis on pöörata tähelepanu sellele, mida nad räägivad.
Selle kommentaari autor: Margret Killingray