Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Tm 2:1-13
Julgustus kartmatuks Kristuse tunnistamiseks1Sina siis, mu poeg, saa vägevaks armus, mis on Kristuses Jeesuses!
2Ja mida sa minult oled kuulnud paljude tunnistajate kuuldes, see anna ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi.
3Kannata koos minuga kurja nagu Kristuse Jeesuse tubli sõdur!
4Ükski, kes on sõjateenistuses, ei seo end argielu askeldustega, kui ta tahab jääda meelepäraseks sellele, kes ta on sõduriks kutsunud.
5Ja kui keegi võistleb, ei saa ta ometi võidupärga, kui ta ei võistle korrakohaselt.
6Tööd rügav põllumees peab esimesena saama osa viljast.
7Mõtle sellele, mis ma ütlen! Küll Issand annab sulle arusaamist kõiges.
8Olgu sul meeles Jeesus Kristus, kes on üles äratatud surnuist, kes põlvneb Taaveti soost! See on evangeelium,
9mille pärast ma kannatan kurja ja olen koguni ahelates nagu mõni roimar. Kuid Jumala sõna ei ole ahelais.
10Seetõttu ma talun kõike äravalitute pärast, et ka nemad saaksid pääste Kristuses Jeesuses igavese kirkusega.
11Ustav on see sõna:
Kui me oleme surnud koos temaga, siis ka elame koos temaga,
12kui me jääme püsima vaevas, siis valitseme koos kuningatena, kui me tema salgame, siis salgab ka tema meid,
13kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi ustavaks, sest ta ei saa ennast salata.
Oleme juba näinud, kuidas Paulus rõhutas usu sisu, Jeesuse loomust ning inimese suhet temaga selleks, et innustada ja julgustada Timoteost. Tänases tekstis tulevad esile needsamad teemad, kuid nüüd sisestab Paulus Timoteose ettekujutusse kolm argielu pilti,
mis peavad tal aitama kohata neid, kes tahavad tema kindlameelsust maha tõmmata.
Need kõik toimivad elavata metafooridena ka tänapäeval ja nende väljakutse meile on sama.
Sõdurid peavad toime tulema kannatusega. Sõduri igapäevaelu nõuab kodumugavustest loobumist, nälja ning pikkade rännakute raskuste talumist, võimet ennast kaitsta ning teadmist et sa ei pruugi leida ööbimispaika. Ja seda kõike veel enne kui nad kohtavad haavu ja surma lahingutes. Miks nad siis seda teevad? Sellepärast nad on pühendunud valitseja eesmärkidele ja et nad peavad auasjaks järgida oma väeosa kõrget standardit.
Pühendumine ning eneseandmine on hind mida nad on nõus maksma selle au eest. Kas meie kaebleme siis, kui meil palutakse oma Issanda eest veidi kannatada?
Atleedid tol ajal ja ka praegu, võivad osaks saada ülimat kiitust ning tunnustust riigi poolt ning ka majanduslikku kasu - nii kaua, kui nad võistlevad ja võidavad ausalt. Kui nende võidus leitakse reeglite rikkumisi - tänapäeva maailmas saavad nad võistluskeelu, nt dopingu tarvitamise eest - siis kogevad nad kiirelt ka häbi ning alandamist. Meile, nagu sportlastelegi on lubatud suured auhinnad, kuid nende saamiseks tuleb kõvasti treenida ning petta ei tohi.
Kolmas pilt on töökast põllumehest, kes on nõus vara tõusma, vaeva nägema selleks, et vili saaks hakata kasvama, hoolitsema vaibumatu hoolega loomade eest.
Need kolm pilti rõhutavad asjaolu, et igasugune tasu saamine nõuab ka ohvrit, pühendumist ning kohusteunnet. Ja täpselt sama nõuab ka kristlaseks olemine. See ongi Pauluse jutu mõte. Aga kas ka meie vaatame kristlikule elule samal viisil, või oleme enam mures elumugavuste nautimise pärast?
Selle kommentaari autor: Margret Killingray