Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 22: 24-30
Kes on suurim?24Aga nende seas tõusis ka vaidlus, keda nendest tuleks arvata teistest suuremaks.
25Ent Jeesus ütles neile: "Rahvaste kuningad peremehetsevad nende üle ja neid, kes nende kallal meelevallatsevad, hüütakse "heategijaiks".
26Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid suurim teie seas olgu nagu noorim, ja juht nagu see, kes teenib.
27Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib.
28Aga teie olete need, kes minu juures on püsinud mu kiusatustes,
29ja mina sean teile kuningriigi, nõnda nagu minu Isa mulle on seadnud,
30et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite troonidel, mõistes kohut Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.
Tänases tekstis tõusevad esile kristliku juhi jaoks kaks peamist ohtu. Esimest nimetas Austria psühholoog Alfred Adler “võimutahteks”. See on tugev sund saavutada elus võimalik kõrgeim positsioon, mida piiblitekstis väljendab jüngrite vaidlus, milline neist on suurim ( s 24-30). Jeesuse ilustamata ja otsekohene vastus kõlab: võimu otsimine on paganlik praktika. Vaimulik juhtimine, üteb Ta, väljendub teiste alandlikus teenimises, mitte koguduse arutus kontrollimises (s 26-30).
Kui esimene oht on kalduvus võtta omaks üldlevinud elustiili väärtused; siis teine, on haavatavus kuradi rünnakute suhtes (s 31). Kuradi rünnakud on harva ühekordsed löögid. Loetud tekstis püüab ta enese valdusesse saada mitte ainult Juudast -kes selleks ajaks oli juba läinud Jeesust reetma - vaid kõiki jüngreid (s 31). Ja ka tänapäeval on kristlikud juhid jätkuvalt selle hingede vaenlase ohtlike ja deemonlike rünnakute sihiks.
Kuid tänu Jumalale, on neil - ja ka meil - eestkostja, kes palvetab meie eest, et me ei langeks (s 32). Jeesuse palve sihiks polnud vabastada Peetrust peatselt talle kättejõudvast katsumusest. Pigem plavetas ta, et Peetruse usk säiliks ka katsumusest läbi minnes. Jeesus pareerib kuradi rünnakud läbi eestpalve.
Kui sa oled juht, kas oled piisavalt teadlik sellest kui paljus sõltud Jeesuse palvetest sinu eest? Meil kõigil on eriline vastutus ühineda Jeesuse palvetega oma vaimulike juhtide eest. Nii nagu järgnevas tekstis näeme, hakkab Peetruse usk kõikuma Jeesuse käegakatsutava kannatuse läheduses - aga see ei hävi. Peetrus “pöördub” oma katsumusest tagasi (s 32), tugevamana ning paremini varustatuna aitamaks kõiki neid, kes võitlevad kuradi pealetungi vastu. Peetruse usk säilis, sest kui kurat ründas, siis Jeesus palvetas. Jeesuse palve on tugevam kui kuradi strateegiad, hävitades aganad (Peetruse enesekindluse), aga mitte nisu.
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald