Pimedus, mis ümbritseb Jeesuse surma, ei ole päikesevarjutus, kuid see lõi pahaendelise tunde pealtvaatajates, kes lõpuks said, mis nad tahtsid (s 48). Midagi head ei võinud tulla selle hea mehe kohutavast kohtlemisest. Luukas ei tee mingeid järeldusi templi eesriide rebenemisest, kuid see sündmus suurendas veelgi aukartust.Heebrea kirja autor näeb selles sügavamat tähendust (Hb 10:19-22). Jeesuse lihtne usaldus oma Isa vastu selles pimeduses pani sõjapealiku Jumalat kiitma ja Jeesust, kes just heitis hinge, "õigeks" (ja seega süütuks) kuulutama (s 47). Luuka järgi (Apostlite tegudes) jõudisd paljud paganad (sh teine pealik) (Ap 10)  samale järeldusele ja panid oma usalduse Jeesusele.

Joosep Arimaatiast ei olnud arvatavasti nõukogus, kes Jeesuse surma mõistis, ja isegi kui ta oli, ei saanud ta üksmeelse otsuse vastu. Aga ta ootab ilmselgelt Jumala riiki (s 51) ning osana sellest ootamisest, pakub ta oma hauda pühendumusest ja austusest Jeesuse vastu. Kas talle võis talle pähe tulla, et ta täidab oma spontaanse helde teoga olulist ettekuulutust (Js 53:9, rikas mees)? Kas see ei illustreeri, neile, kel on silmad, et näha, kuidas Jumal oma suuruses täidab oma igavesi eesmärke läbi  inimolendite teadmatute tegude?

Naisedki evangeeliumides, kes teenisid Jeesust (vt ka Lk 8:2,3) on rohkem tänuväärsed.Nad on kohal kõige olulisematel hetkedel: kui Jeesus sureb ja pannakse hauda, on nad risti lähedal nagu parv pelglikke linde, nad naasevad sündmuskohta pühapäeva hommikul, on valmis tegema kõike, mis on vajalik, ja on aulise paratamatusega esimesed, kes tervitavad ülestõusnud Jeesust.

Vahepeal oli kogu tegevus peatunud sabati ajaks, et oles väike puhkus enne uue draama lahvatamist järgmisel koidikul.