Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 23:26-43
Jeesus lüüakse risti26Kuid teda ära viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, ja panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel.
27Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid.
28Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: "Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast,
29sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: Õndsad on sigimatud, ja ihud, mis ei ole ilmale kandnud, ja rinnad, mis ei ole imetanud!
30Siis hakatakse ütlema mägedele: Langege meie peale! ja küngastele: Katke meid!
31Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga?"
32Aga ka kaks muud kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga.
33Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad - ühe temast paremale, teise vasemale.
34[Aga Jeesus ütles: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!"] Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades.
35Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: "Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!"
36Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat
37ja öeldes: "Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!"
38Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas.
39Aga üks ristil rippuvaist kurjategijaist teotas Jeesust: "Eks sa ole Messias? Päästa siis iseennast ja meid!"
40Aga teine sõitles teda: "Karda ometi Jumalat, kuna sa oled sellesama karistuse all!
41Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt, aga tema ei ole teinud midagi sündmatut."
42Ja ta ütles: "Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki!"
43Ja Jeesus ütles talle: "Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis."
Meie ees on Siimon, kes on pühadeks linna tulnud Küreenest Põhja-Aafrikas, ja kellest saab tol hetkel teadmata ja vastu tahtmist esimene inimene, kes "võtab oma risti" ja järgneb Jeesusele. Siimonast sai hiljem kristlane, samuti tema kahest pojast (Mk 15:21). Aga see oli usule raske algus.
Alahinnates kohtuotsuste tegelikkust ja Jumala pühadust, teeme karuteene evangeeliumile. Läänemaailma jõukus ja ülbus võib inimese panna mõtlema, et kõik jätkubki alati nii nagu praegu - ometi pole see nii. Jeesuse hoiatus Jeruusalemma naistele (s 28-31) täitus juba ühe põlvkonna jooksul. Jumala kohtuotsused on reaalsed, kuid samamoodi on reaalne ka Tema andestus.
Kirjutan neid märkmeid orjakaubanduse kaotamise aastapäeval. Nägin just televiisoris, kuidas rikka inglise orjakaupleja järeltulija palus andeks orja järeltulijalt. Viimasel võis üsna raske öelda, et ta andestab - kogu selle kirjeldamatu halva, mis korda saadeti. Kuid kui suudame andestada neile, kes on meile haiget teinud, oleme sarnased Jeesusele. On märkimisväärne tähele panna, kuidas tagakiusatud jüngrid, Stefanus ja Paulus (Ap 7:60; 2Tm 4:16) võtsid hiljem ka oma elus kasutusele just sureva Jeesuse sõnad.
Teoloogiline diskussioon võib tekkida kõige kummalisemates kohtades, ja neil hetkedel on see sageli ka kõige vajalikum. Jeesuse sõnad surevale röövlile (s 43) on imeline lohutus kõigile, kelle usk on väike - sageli mitte suurem kui sinepiivake,aga ometi sellest piisab (Lk 17:6). Miski ei illustreeri lihakssaamise saladust nii nagu ristilöömine, mis olles sisu poolest kosmilise tähendusega, avaldub samas mööduvas ajas nagu iga teine sündmus: kolm tundi pimedust, rebenenud kardin, hirmunud naiste kokkuhoidev rühm, kohkunud sõdur - ususilmade läbi vaadatuna aga: on tegu ajaloo pöördepunktiga (Gl 4:4,5).
Selle kommentaari autor: Peter Kimber