Laupäev, 30. Märts 2013
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 23:47-56
Jeesus sureb ristil47Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: "See inimene oli tõesti õige!"
48Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi.
49Aga kõik, kes Jeesust tundsid, olid jäänud seisma eemale, samuti naised, kes olid käinud temaga kaasas Galileamaalt alates, ja nad nägid seda.Jeesus maetakse kaljuhauda50Ja vaata, Juuda linnast Arimaatiast pärit Joosepi-nimeline Suurkohtu nõunik, kes oli hea ja õiglane mees,
51kes ei olnud leppinud nende otsuse ega teoga ja kes ootas Jumala riiki,
52läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu.
53Ja ta võttis selle maha, mähkis linasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel mitte kedagi maetud.
54Ja see oli pühade valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas.
55Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi.
56Siis nad pöördusid tagasi ning panid valmis lõhnarohte ja mürri. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.
Kes vabastaks mmind sellest surmaihust? Tänu Jumalale. Jeesus Kristus vabastab mind (Rm 7:24,25).
Kaks juudi Suurkohtu liiget ei nõustu Jeesuse süüdimõistmisega. Üks on Joosep Arimaatiast. Teine on Nikodeemus, kes saadab Josepit, kui too viib Jeesuse ihu Kolgatalt matmiskohta (Jh 19:38–42). Haud kuulus Joosepile (Mt 27:60). Suure tõenäosusega oli see pere hauaplats. Siia pidi maetama kõik tema pereliikmed. Luukas rõhutab, et haud on uus ja Jeesuse keha seal ainus. Seda oli kellegi segi ajada.
Jüngrite jaoks oli ülestõusmispühade laupäev nutu ja abitute mälestuste päev. Ristilöömine oli hävitanud nende unistused ja lootused. Et me ei unustaks seda, peetakse mõnel pool Püha Laupäeva: sel päeval meenutatakse risti õudusi ja mis oleks saanud, kui Suur Reede oleks olnud Jeesuse loo lõpp. Surm on tihedalt seotud Jumala kohtumõistmisega inimese patu üle. "Mis tähendus on inimese elul?" küsis Karl Barth. Vastus: "Haua poole ruttamine." Kui Jeesust poleks maetud, oleks ta jäänud surma võimusesse, ta ei oleks saanud endasse haarata langenud inimkonda.
Jeesuse matmine näitab veelkord, et tema surm ei olnud mitte ainult patu pärast. Tema matmine märgib otsustavat lõppu alandusele, mis kestis 33 aastat. Vastavalt Paulusele on see kriitiline hetk ja omab suurt mõju meile (Rm 6:1–4). Jeesus maeti ja ka meid koos temaga. Seda vaimset liitu sümboliseerib kristlik ristimine. Ristimine tähendab kohustust meie poolt maha jätta elustiil, kus patt on suveräänne, nagu Jeesuse matmine märkis kriitilist punkti, kust ta liikus uude ja rohkem aulisse eksisteerimise vormi.
Kui tegelik on su ristimine? Kas selle läbi toimub pidev sinu ego ristilöömine?
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald