Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 24:1-12
Jeesuse ülestõusmine1Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.
2Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.
3Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.
4Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas.
5Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: "Mis te otsite elavat surnute juurest?
6Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas,
7öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma."
8Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.
9Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
10Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele,
11ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.
12[Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.]
„Sest inimene, mõistes täna, et võib kaotada oma kallima ja homme leida ka ennast pimeduse väravate ees, ei saa teha muud, kui hellitada lootust, enne kui teda löök tabab, mõelda oma ülbeid mõtteid, mis täidavad tema väikest päeva, põlata argpükslikke hirme saatuse ees, palvetada pühamus, mille ta on oma kätega ehitanud." Nii kirjutas filosoof Bertrand Russell, kui ta mõtiskles 20. sajandi ratsionalistliku maailmapildi üle. Tema jaoks on inimesed aja ja võimaluste saadus ja meie ainus au on trotsida silmitsiolekut vältimatu surmaga. Seevastu Jeesus jaoks, Jumal "ei ole surnute, vaid elavate Jumal" (20:38), ja inglid kordavad tema sõnu: "Teda ei ole siin: ta on üles tõusnud!" (s 6). Kujutage ette, kuidas neid sõnu on korratud igas keeles ja igal maal, muudetud lihtsateks kiidulauludeks ja suurteks oratooriumideks, välja ohatud piinatute poolt või surmale näkku hüütud surijate ja leinajate poolt, lausutud märtrite ja vangide poolt surmalaagrites. Neid on räägitud põrgu sügavustest, kui Jeesus purustas surma enda ja meie jaoks, nii et võime koos Paulusega küsida: "Surm, on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?“ (1Kr 15:55, vt Ho 13:14)
Milline neist vaadetest reaalsusele on tõde? Tuleb teha valik. Me peame kummardama kas inimeste tarkuse templit või Jeesuse Kristuse tühja hauda. Esimene viib meid meie mina ülimasse üksindusse, teine igavesse rõõmu täiusesse.
Mulle meeldib, kuidas Luukas räägib inglitest samamoodi kui materiaalsetest asjadest. Meid ümbritseb vaimumaailm sama kindlalt nagu elektromagnetilised lained, mis toovad televisiooni ja raadio igasse maailma nurka. Võibolla tänagi võid võõrustada inglit enese teadmata (Hb 13:2). Ole valmis ootamatusteks. Jeesus on elus!
Selle kommentaari autor: Peter Kimber