Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Jh 1-13
Tervitus1Vanem - valitud emandale ja tema lastele, keda ma armastan tões, ja mitte üksi mina, vaid kõik, kes on tunnetanud tõde,
2tõe tõttu, mis püsib meis ja jääb meiega igavesti:
3Olgu meiega arm, halastus, rahu Jumalalt Isalt ja Jeesuselt Kristuselt, Isa Pojalt, tões ja armastuses!Tõest ja armastusest4Rõõmustasin väga, et leidsin sinu laste seast neid, kes käivad tões, nii nagu me oleme Isa käest saanud käsu.
5Ja nüüd ma palun sind, emand, mitte kui uut käsku sulle kirjutades, vaid seda, mis meil on olnud algusest, et me peame üksteist armastama.
6Ja see ongi armastus, et me käime tema käskude järgi. See ongi käsk, nii nagu te olete kuulnud algusest, et te käiksite selles.
7Jah, maailma on läinud välja palju eksitajaid. Kes ei tunnista Jeesust Kristust lihasse tulnuna, seesama ongi eksitaja ja antikristus.
8Pange tähele iseennast, et te ei kaotaks seda, millega me oleme vaeva näinud, vaid et te saaksite kätte täie palga.
9Ühelgi, kes astub üle Kristuse õpetusest ega püsi selles, ei ole Jumalat. Kes püsib Kristuse õpetuses, sellel on nii Isa kui ka Poeg.
10Kui keegi tuleb teie juurde ega too seda õpetust, ärge võtke teda oma majja ja ärge öelge talle: "Tere tulemast!"
11Sest kes talle ütleb: "Tere tulemast!", saab osalejaks ta kurjades tegudes.Lõputervitus12Mul oleks teile palju kirjutada, aga ma ei taha seda teha paberil ja tindiga, vaid loodan ise tulla teie juurde ja rääkida silmast silma, et meie rõõm oleks täielik.13Sind tervitavad su valitud õe lapsed!
Armastage üksteist
Johannes oli jüngritest ainuke, kes elas vana eani ja suri loomulikku surma -ta võis olla peaaegu 100 aastane. Viimastel aastatel ei suutnud ta enam käia ning ilmselt vajas, et teda kantakse kirikusse kus ta õpetas. Öeldakse, et tema sõnum oli alati seesama “lapsukesed armastage üksteist”.
Armastus on kõige olulisem üldse - ja keegi ei teadnud seda paremini kui Johannes ise. Aga siin rõhutab ta, et armastus ei tohi kunagi tulla tõe hinnaga. Rändõpetajad kes varakirikus tulid ja läksid, õpetasid erinevalt apostlite tasakaalustatud õpetusest.
Kultuuris, kus külalislahkus oli kõrgelt hinnatud ei oleks kogudusel mõeldav olnud neid rändavaid jutlustajaid ka koju saata - see lihtsalt ei oleks “armastav” olnud. Kuid samas oli nonde õpetajate negatiivse mõju potentsiaal sedavõrd suur et ikkagi soovitab Johannes neid mitte vastu võtta.
Test millega külalisi proovida oli jälgida, kas nad “jäävad Kristusesse” (s 9)
Tõde on usk - see mida usume; ning tõde on ka tegu - see kuidas elame. Tõde on eluandev jõud mis isikustatud kujul võib elada ka meie keskel.
Selle kommentaari autor: APÜ