Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jeremija 41:1-18
Mäss Gedalja vastu1Aga seitsmendas kuus tulid Ismael, Elisama poja Netanja poeg, kuninglikust soost ja üks kuninga pealikuid, ja kümme meest koos temaga Gedalja, Ahikami poja juurde Mispasse. Kui nad seal Mispas üheskoos leiba võtsid,
2siis tõusid Ismael, Netanja poeg, ja need kümme meest, kes olid koos temaga, ja lõid Gedaljat, Saafani poja Ahikami poega mõõgaga ning surmasid tema, kelle Paabeli kuningas oli pannud maavalitsejaks.
3Ka kõik juudid, kes olid Gedalja juures Mispas, ja kaldealased, sõjamehed, kes juhtusid seal olema, lõi Ismael maha. 4Ja teisel päeval, kui Gedalja oli tapetud, aga keegi seda veel ei teadnud,
5tuli Sekemist, Siilost ja Samaariast kaheksakümmend meest, habemed aetud, riided lõhki käristatud ja märgid ihusse lõigatud, käes roaohvrid ja viiruk Issanda kotta viimiseks.
6Ja Ismael, Netanja poeg, läks Mispast neile vastu lakkamatult nuttes; ja kui ta neid kohtas, ütles ta neile: "Tulge Gedalja, Ahikami poja juurde!"
7Aga kui nad olid jõudnud linna keskele, siis Ismael, Netanja poeg, ja mehed, kes olid koos temaga, tapsid nad ära ja viskasid kaevu.
8Aga nende hulgas leidus kümme meest, kes ütlesid Ismaelile: "Ära meid surma, sest meil on peidetud varandusi väljal: nisu ja otri, õli ja mett!" Siis ta jättis need puutumata ega surmanud neid koos nende vendadega.
9Ja kaev, kuhu Ismael viskas kõik nende meeste surnukehad, keda ta oli maha löönud, nende seas Gedalja kaaslased, oli seesama, mille kuningas Aasa oli teinud Iisraeli kuninga Baesa pärast; selle täitis Ismael, Netanja poeg, mahalöödutega.
10Ja Ismael võttis vangi kogu rahva jäägi, kes oli Mispas, kuningatütred ja kogu rahva, kes olid jäänud Mispasse, keda ihukaitsepealik Nebusaradan oli jätnud Gedalja, Ahikami poja hoolde; Ismael, Netanja poeg, võttis need vangi ja läks teele, et minna ammonlaste juurde.11Aga kui Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid koos temaga, kuulsid kõigest sellest kurjast, mida Ismael, Netanja poeg, oli teinud,
12siis võtsid nad kõik oma mehed ja läksid sõdima Ismaeli, Netanja poja vastu; ja nad leidsid tema suure vee äärest, mis on Gibeonis.
13Aga kui kõik rahvas, kes oli Ismaeli juures, nägi Joohanani, Kaareahi poega, ja kõiki sõjaväepealikuid, kes olid koos temaga, siis nad rõõmustasid,
14ja kõik rahvas, kelle Ismael Mispast oli vangi võtnud, pöördus ja läks tagasi ning tuli Joohanani, Kaareahi poja juurde.
15Aga Ismael, Netanja poeg, pääses Joohanani eest kaheksa mehega ja läks ammonlaste juurde.16Ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid koos temaga, võtsid kogu ülejäänud rahva, kelle ta oli toonud Mispast Ismaeli, Netanja poja käest, pärast seda kui see oli maha löönud Gedalja, Ahikami poja: mehed, sõjakõlvulised mehed, naised ja lapsed ja teenrid, keda ta oli Gibeonist tagasi toonud,
17ja läksid ning peatusid Kimhami majutuspaigas, mis on Petlemma lähedal, et siis minna ja jõuda Egiptusesse
18kaldealaste eest, sest nad kartsid neid, kuna Ismael, Netanja poeg, oli maha löönud Gedalja, Ahikami poja, kelle Paabeli kuningas oli pannud maavalitsejaks.
Uue maavalitseja juurde hakkasid kogunema juudid, kes sõjategevuse tõttu olid olnud laiali pillatud naabermaadesse, samuti sõjapealikud oma salkadega. Üks neist, Ismael, Netanja poeg, oli sõlminud ammonlaste kuningaga vandenõu Gedalja vastu. Ismael oli Taaveti kuningasoost, tema ajendiks olid kadedus ja vimm ning ilmselt soov saada ise valitsejaks.
Tuleb imestada Gedalja kergeusklikkust hoiatavate sõnumite suhtes, samuti ta ettevaatamatust istuda lauda koos kümne relvastatud mehega. Gedalja oli valitsenud kõigest kolm kuud, kui ta surmati. Koos temaga hukati kogu ta kaaskond.
Sellega Ismaeli tapatalgud ei lõppenud. Tema järgmised veretööd ja oma rahvuskaaslaste vangiviimine paljastas vandenõu lõplikult.
Siin tuleb taas imestada, kuidas suutsid üksteist meest jõuga kaasa viia suure hulga rahvast. Pangem tähele, et vangide hulgas oli ka sõjakõlblikke mehi, kes oleksid võinud vastupanu osutada. Ilmselt oli siiski tegemist hirmu ja rõhumisega, mis sundis rahvast alistuma julma ja halastamatu vägivalla ees. Ajendatuna samast tegurist, hirmust, otsustati põgeneda Egiptusse.
Mida võiksime öelda, mõeldes samataoliste sündmuste peale?
Häda neile, kes võimu nimel kasutavad vägivalda süütute inimeste kallal, ja pealegi veel oma rahva kallal.
Selle kommentaari autor: Udo Veevo