Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 12:1-11
Maarja salvib Jeesust1Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
2Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.3Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.
4Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:
5"Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?"
6Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.
7Siis ütles Jeesus: "Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.
8Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati."9Siis sai suur hulk juute teada, et Jeesus on seal, ja nad ei tulnud mitte üksnes tema pärast, vaid et näha saada ka Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.
10Aga ülempreestrid võtsid nõuks ka Laatsarus ära tappa,
11sest tema pärast läks sinna palju juute ja hakkas Jeesusesse uskuma.
Rahvas oli juba teel Jerusalemma poole, jõudmaks end õigel ajal puhastada paasapühade jaoks. Sellises pühade-eelses saginas ja rahvahulkade liikumises oli Jeesus oma jüngritega jõudnud Betaaniasse.
Näidates üles oma armastust Jeesuse vastu, tegid Ta sõbrad lõunasöögi ja ilmselt oli Marta, kes teenis külalisi, üks peo korraldajatest. See oli nende viimane armastustegu Jeesusele. Lõunasöögi ajal juhtus aga midagi erilist, mis nagu ei oleks sobinud peo raamidesse. Maarja võidis Jeesuse jalgu ehtsa (ülihinnalise) nardisalviga, näidates üles oma austust Jeesuse vastu. See heategu, mis lauasistujates pahameeltki tekitas, oli nagu taevasel ajendil sooritatud.
Kuidas meie võiksime ja saaksime üles näidata oma armastust meie päästja Jeesuse Kristuse vastu? Heebrea kirja autor mainib nt külalislahkust (vt Hb 13:2). Kui vähene (meie silmis) võib olla meie heategu, mida siiski taevas hinnatakse. Alati ei saa kõike mõõta rahaga. Selle salvi hind oli ju võrdne töömehe aastapalgaga!
Kui sageli me otsime ja ootame võimalust teha midagi suurt ja head, ja seda võib-olla ei tulegi. Oma tähendamissõnas rahvaste kohtust toob Jeesus esile peamise – tähelepanu osutamise “kõige pisematele vendadele” (Mt 25:40).
Selle kommentaari autor: Mati Särglepp