Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rt 2:1-23
Rutt nopib viljapäid Boase põllul1Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.
2Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: "Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!" Ja ta vastas temale: "Mine, mu tütar!"
3Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.
4Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: "Issand olgu teiega!" Ja nad vastasid temale: "Issand õnnistagu sind!"
5Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: "Kelle noorik see on?"
6Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: "See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt;
7ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud."
8Siis Boas ütles Rutile: "Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega!
9Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!"
10Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: "Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?"
11Ja Boas vastas ning ütles temale: "Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud.
12Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!"
13Ja Rutt ütles: "Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline."
14Söögiajal ütles Boas temale: "Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!" Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi.
15Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes: "Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!
16Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!"
17Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli noppinud, ja sai ligi pool vakka otri.
18Ja ta võttis need ja tuli linna ning ta ämm nägi, mis ta oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale selle, mis jäi üle, kui ta kõht oli täis saanud.
19Ja ta ämm ütles temale: "Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!" Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: "Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas."
20Ja Noomi ütles oma miniale: "Õnnistagu teda Issand, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!" Ja Noomi ütles temale: "See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid."
Kuigi Rutt oli noor naine võõralt maalt, keskkonnas, kus meestepoolses kaitses nähti vältimatut vajadust, muudab ta end haavatavaks, võttes initsiatiivi selleks, et leida toimetulek enese ja Noomi jaoks. Taas lööb särama tema julgus ning otsustavus ning seda niivõrd, et hiljem avastab ta kuidas kuuldused tema kohta on levinud tema ees (s 10-12; 3:11).
Viljalõikuse ajal lõikasid mehed vilja ning teenijaist naised järgnesid neile, sidudes vilja vihkudesse. Moosese seadus käskis põllumeestel jätta puutumata see, mida viljakogujad ei olnud üles korjanud, selleks, et tolle aja väheosalised inimesed (vaesed, lesed, võõrmaalased ja isatud) saaksid ka enestele toitu koguda (3Ms 19:9 23:22; 5Ms 24:19).
Juba näeme, kuidas tühjuse teema - mida esimeses peatükis esitleti meile nälja, surma ning lapsetuse teemade kaudu - hakkab muutuma. Viljalõikus jutustab küllusest. Jutustusse ilmub Boas, tuues enesega kaastunde ning lahkuse, viimaks ka armastuse ning lunastuse.
Rikas vanem mees, ning Noomi äsjalahkunud abikaasa sugulane - see pole mingi juhus, et Rutt “sattus” järelnoppimist tegema just tema põldudele.
Läbi selle väga inimliku loo võime aga näha Jumala kätt. 3.salm sisaldab harvaesinevat heebreakeelset väljendit mis osutab, et inimesed tegelikult ei kontrolli sündmuste kulgu, sest Jumal kasutab sündmusi oma eesmärkide saavutamiseks.
Selles faasis on nii Rutt kui Boas veel teadmatuses oma ühisest tulevikust. Rutt on hämmastnud Boase lahkusest tema, kui võõramaalase vastu, ning Boas, lihtsalt valib toimida Jumala seaduse kohaselt, avades nii aga ukse tervele uute võimaluste tasandile. Tema sõnakuulelikkus oma aja vaeste abistamisel viib õnnistuse tulemiseni tema enese ellu.
Tänapäeval võivad sensatsioonilised ajalehepealkirjad sõjapõgenike olukorrast üsna lihtsalt kujundada meie suhtumise kogu teemasse, kuid peaksime pigem mõista püüdma, kuidas oleks Boase Jumal soovinud, et reageeriksime taolistele uudistele?
Selle kommentaari autor: Fran Beckett