Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 34
Päästetu tänu ja tunnistus1Taaveti laul, kui ta teeskles hullumeelsust Abimeleki ees, nii et see tema ära ajas ja ta läks oma teed.
2Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus.
3Issandast kiitleb mu hing. Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.
4Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!
5Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.
6Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
7Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.
8Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad.
9Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib.
10Kartke Issandat, teie, tema pühad! Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust.
11Noored lõvidki väsivad ja on näljas; aga kes Issandat otsivad, neil ei puudu mingit head.
12Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Issanda kartust!
13Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid ja armastad elupäevi, et näha head põlve,
14hoia oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast;
15hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga!
16Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole.
17Issanda pale on pahategijate vastu, et hävitada maa pealt nende mälestus.
18Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.
19Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.
20Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja.
21Ta hoiab kõiki tema luid-liikmeid, ükski neist ei murdu.
22Kurjus surmab õela ja need, kes vihkavad õiget, mõistetakse süüdi.
23Issand lunastab oma sulaste hinge ja süüdi ei mõisteta ühtki, kes tema juures pelgupaika otsib.
Kasvasin üles Šoti mägismaal ning kooliteel möödusin iga päev ajaloolisest, keset tänavat kõrguvast klanni ristist millele oli kinnitatud moto: “Karda Jumalat!”. Taolisel kombel kõrguv sünge korraldus ei olnud kuidagi ligitõmbav ega rõõmustoov, ilmselt oleks leidunud isegi kirikuid, kes sellist märki oma aeda soovinud poleks. Ja ometi kajastas see väga põhilist piibelliku põhimõtet, millest keegi ei tohiks mööda vaadata. Kartmine ning hirmutundmine on ajaga muutunud kitsamateks mõisteteks, ometi ei muuda see asjaolu, et tegu on reaktsiooniga Jumala suhtes mis on lausa soovitatav. Mis see jumalakartus siis ikkagi on?
Psalmi autor püüab seda meile öelda (s 12). Ta võtab endale juudi õpetaja rolli ja kutsub lugejat enda õpilaseks. Ta jutustab, et jumalakartus sisaldab kolme erinevat, kuid omavahel seotud tegevust. Esimene neist on aupaklik kummardamine. Psalmi kontekstiks on kiitus; psalmi avasalmid kiirgavad Jumala imelisuse tunnetust. Laulja kutsub meid ühinema temaga selleks, et Jumalat kõrgeks kiita (s 1 - 4) ning rõõmustama Tema tegudest (4,5 vt ka 1Sm 12:24)
Teine tegevus on innukas teenimine (s 14). Jumalakartus sisaldab teistele hea tegemist ning rahu otsimist. Rahu ei tule kuidagi iseenesest inimeste vahele: seda tuleb jõuliselt taotleda.
Kolmas tegevus on väärikas käitumine (s 13,14). Jumalakartus tähendab kurjast ärapöördumist - nii halva rääkimisest, uhkust täis südamest kui ka ebamoraalsest elust. Aga kedagi ei mõisteta süüdi, kes otsivad pelgupaika Tema juurest (s 23).
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald