Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 42:1-24
1 Kui Jaakob kuulis, et Egiptuses oli vilja, siis Jaakob ütles oma poegadele: „Miks te üksteisele otsa vaatate?” 2 Ja ta ütles: „Vaata, ma olen kuulnud, et Egiptuses on vilja. Minge sinna ja ostke meile sealt, et jääksime elama ega sureks!” 3 Siis läks kümme Joosepi venda Egiptusest vilja ostma. 4 Aga Benjamini, Joosepi venda, Jaakob ei läkitanud koos vendadega, sest ta ütles: „Et temale õnnetust ei juhtuks!” 5 Ja Iisraeli pojad tulid vilja ostma teiste tulijate seltsis, sest Kaananimaal oli nälg. 6 Joosep oli maal valitsejaks; tema müüs vilja kogu maa rahvale. Ja Joosepi vennad tulid ning kummardasid tema ette silmili maha. 7 Kui Joosep nägi oma vendi, siis ta tundis nad ära, aga tegi ennast neile võõraks ja rääkis nendega karmilt ning küsis neilt: „Kust te tulete?” Ja nad vastasid: „Kaananimaalt, et leiba osta.” 8 Joosep tundis oma vendi, aga nemad ei tundnud teda. 9 Siis meenusid Joosepile unenäod, mis ta neist unes oli näinud, ja ta ütles neile: „Te olete maakuulajad. Olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!” 10 Aga nemad ütlesid: „Ei, mu isand, su sulased on tulnud leiba ostma. 11 Me kõik oleme ühe mehe pojad, oleme ausad mehed, su sulased ei ole maakuulajad.” 12 Tema aga ütles neile: „Ei, küllap olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!” 13 Siis nad vastasid: „Meie, su sulased, olime kaksteist venda, ühe mehe pojad Kaananimaalt. Ja vaata, noorim on praegu meie isa juures, aga ühte ei ole enam olemas.” 14 Aga Joosep ütles neile: „See on nõnda, nagu ma teile olen rääkinud ja öelnud: te olete maakuulajad! 15 Selles asjas ma katsun teid läbi: nii tõesti kui vaarao elab, ei pääse te siit minema enne, kui teie noorim vend on siia tulnud! 16 Läkitage eneste hulgast üks, et ta tooks teie venna. Teid aga jäetakse vangi ja teie kõnesid uuritakse, kas neis on tõtt. Muidu olete, nii tõesti kui vaarao elab, maakuulajad!” 17 Ja ta pani nad üheskoos kolmeks päevaks vahi alla. 18 Ja kolmandal päeval ütles Joosep neile: „Tehke seda, siis jääte elama! Mina olen jumalakartlik: 19 kui olete ausad mehed, jäägu üks teie vendadest aheldatuna hoonesse, kus te olite vahi all, aga teised minge viige vilja näljahäda pärast teie kodudes 20 ja tooge mu juurde oma noorim vend, siis saavad teie kõned tõeks ja te ei pea surema!” Ja nad tegid nõnda. 21 Ja nad ütlesid üksteisele: „Me oleme tõesti süüdi oma venna pärast, kelle hinge kitsikust me nägime, kui ta palus meilt armu ja meie ei võtnud teda kuulda. Sellepärast on see kitsikus meile tulnud!” 22 Ja Ruuben vastas neile, öeldes: „Eks ma rääkinud teile ja öelnud: Ärge tehke pattu poisi vastu! Aga teie ei kuulanud. Vaata, nüüd nõutaksegi tema verd!” 23 Aga nad ei teadnud, et Joosep seda mõistis, sest ta rääkis nendega tõlgi kaudu. 24 Ja ta pöördus ära nende juurest ning nuttis; siis ta tuli tagasi nende juurde ja rääkis nendega ning võttis nende hulgast Siimeoni ja laskis tema nende silme ees vangistada.
Isegi peale seda, kui Joosep on tõlgendanud vaarao unenäo ja on määratud Egiptuse peaministriks, ei ole tema enda unenäod ikka veel täide läinud. Ta abiellub ja saab kaks poega, kuid paneb neile nimed, mis osutavad, et tema enda teekond ei ole veel lõppenud. Seesama Joosepi väide, et ta on unustanud oma perekonna (1Ms 41:51), näitab, et tegelikult ei ole ta midagi unustanud! Isegi viljakuses ja külluses, on ta sunnitud tunnistama ka oma leina (1Ms 41:52).
Alles 42.peatükis pöördub loo kulg sinna, kust hakkab paistma noore põgeniku unenägude täideminek. Näljahädast aetud, otsivad Joosepi vennad leevendust Egiptuses. Planeerimatult jõuavad nad oma venna ette, kelle olid reetnud, ning me hakkame aimama selle loo lõppu, mis Jumalal varuks on.
Just siin saab ilmsiks ja selgeks Jumala suveräänsus. Jumala plaan ei olnud Joosepi rikkaks tegemine või edutamine: Tema eesmärk oli Iisraeli suguharude elushoidmine. Kaua enne vaarao unenägusid, nägi Jumal tulevast näljahäda. Ja Ta vajas meest Egitptuse valitsejate siseringis, kes oleks valmis toimima Tema rahva heaks. See mees oli Joosep ning nüüd mõistame, et kogu see lugu on ka ilmutus Jumala ettehooldest.
Joosepi, tema vendade, Pootifari ja isegi vaarao enese teod on põimitud kokku Jumala palju suuremate eesmärkide tarvis. Jumala tahe ei realiseeru paanilise tegutsemise tagajärjel, vaid Tema sisenemise läbi maailma asjade käiku - viisidel, mis meile näivad täiesti loomulikud. Jumala teed on aga kõrgemad ja üle inimlike viiside. Ajalugu ise on Tema teenija.
Jumal viib ellu oma eesmärke globaalselt, realiseerides oma tahet nii hoolimata Egiptusest, Joosepist ja tema vendadest, kui ka nende kaudu. Kas usaldaksime Jumalat ja kuuletuksime Talle täielikumalt, kui tegelikult usuksime, et Ta tõesti teostab oma tahte - ka meie läbi ja hoolimata meist?
Selle kommentaari autor: Gerard Kelly