Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 21:17-26
Paulus reisib Jeruusalemma17Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid vastu rõõmsa meelega.
Paulus Jeruusalemma koguduses18Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jaakobuse juurde ja kõik vanemad tulid ka sinna.
19Ta tervitas neid ja kirjeldas siis üksikasjalikult kõike, mis Jumal tema teenimise läbi oli paganate seas teinud.
20Seda kuuldes ülistasid nad Jumalat ning ütlesid Paulusele: „Vend, sa näed, kui mitukümmend tuhat juuti on saanud usklikuks ja need kõik on innukad Moosese Seaduse pidajad.
21Nende kõrvu on kostnud, et sina õpetavat paganate seas elavaid juute Moosesest ära taganema, öeldes, et neil ei ole vaja lapsi ümber lõigata ega elada meie tavade järgi.
22Mida nüüd teha? Muidugi nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.
23Tee nüüd seda, mis me sulle ütleme! Meil on neli meest, kelle peal on tõotus.
24Võta need enesega ja puhasta ennast koos nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea võiksid pügada, ja siis saavad kõik aru, et see on tühi jutt, mis nad sinust on kuulnud, ning et ka sina ise elad Seadust pidades.
25Aga usklikuks saanud paganate kohta me oleme saatnud kirja, otsustades, et nad peavad hoiduma ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest.”
26Järgmisel päeval võttis Paulus mehed ja laskis enda koos nendega puhastada. Siis ta läks pühakotta, et teatada, millal puhastuspäevad lõpevad ja nende igaühe eest tuuakse ohver.
Mõni aeg tagasi, saatis üks USA kristlane twitterisse sõnumi, mis kritiseeris kõvasti teoloogiat ühe tuntud pastori äsjailmunud raamatus. Selles kommentaaris oli oma tõetera, kuid mulle tundus, et jumalariik oleks rohkem võitnud, kui too probleem oleks lahendatud eraviisilisel kohtumisel ja ühises palves. Samasugust eeskuju annab tänane piiblitekst.
Jaakobus, kes on Jeruusalemma koguduse juudi tiiva juht, ning Paulus, kes on paganate poole eestkõneleja ja juht, kohtuvad veel üks kord (vt ka Ap 15:1-35) selleks, et lahendada nende ajastu kõige enam lõhesid tekitavat küsimust: kuidas saaksid ühes koguduses koos olla nii juudid kui paganad? Tähelepanuväärne on see, kuidas mõlemad mehed väldivad emotsioonide plahvatamist ning teevad kõik, et säilitada koguduse ühtsust.
Esiteks - nõustusid nad üldse kohtuma (s 17,18). M illine on su esmareaktsioon kui sul on mõne kaaskristlasega probleem, eriti juhul kui see puudutab õpetuslikke küsimusi: kas hakkad kritiseerima teist poolt või kutsud nad hoopis lõunalauda?
Järgmiseks - mõlemad mehed omasid ning osutasid vastastikkust respekti ning vastutustunnet. Paulus andis aru oma teenimistööst (s 19), Jaakobus andis Jumalale au, selle eest mis oli sündinud (s 20). Oled sa valmis tunnustama Jumala tööd ka teistes, sinu omast väljapoole jäävais traditsioonides ja liikumistes? Need on esmased ja kõige põhilisemad sammud, et mingisugune diskussioonikontekst üldse tekiks, eriti aga tundlike teemade puhul. Antud juhul oli eriti tundlikuks teemaks levima hakanud arvamus, nagu julgustaks Paulus usklikke hülgama juutide traditsioone (s 21).
On kommentaatoreid, kes kritiseerivad Paulust, et too nõustus Jaakobuse ettepanekuga (s 23-26, vt ka 4Ms 6:1-21) - nemad näevad selles kompromissile minemist, õpetuslike ja moraalsete põhimõtete ohverdamist ning hinnaalandust usuelu praktikas. Tänane piiblitekst ise aga on õppetund sellest, mida tähendasid Pauluse jaoks sõnad: “Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa. “(1Kr 9:22).
Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm