Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 20:1-31
Issand kohtleb armulikult oma taganenud rahvast1Ja seitsmendal aastal, viienda kuu kümnendal päeval tuli mehi Iisraeli vanemaist Issandalt nõu küsima, ja nad istusid mu ees.
2Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
3„Inimesepoeg, räägi Iisraeli vanematega ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Te olete tulnud minult nõu küsima. Nii tõesti kui ma elan, ei luba ma teid minult nõu küsida, ütleb Issand Jumal.
4Kas sa ei mõistaks neid hukka, kas sa ei mõistaks hukka, inimesepoeg? Tee neile teatavaks nende vanemate jäledused
5ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Sel päeval, kui ma valisin Iisraeli, tõstsin ma oma käe üles, vandudes Jaakobi soo seemnele ja tehes ennast neile tuttavaks Egiptusemaal; ma tõstsin oma käe üles neile vandudes ja öeldes: Mina olen Issand, teie Jumal.
6Sel päeval tõstsin ma oma käe üles, vandudes neile, et ma viin nad Egiptusemaalt maale, mille ma nende jaoks olin välja vaadanud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest.
7Ja ma ütlesin neile: Igaüks heitku ära oma silma ees olevad põlastusväärsed kujud ja ärge rüvetage endid Egiptuse ebajumalatega: mina olen Issand, teie Jumal!
8Aga nad hakkasid mulle vastu ega tahtnud mind kuulata; ükski ei heitnud ära oma silma ees olevaid põlastusväärseid kujusid ega jätnud maha Egiptuse ebajumalaid. Siis ma mõtlesin valada nende peale oma tulise viha, et vaigistada nende kallal oma viha juba Egiptusemaal.
9Aga ma talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle keskel nad olid, kelle silme ees ma olin ennast neile tutvustanud, viies nad Egiptusemaalt välja.
10Ma tõin nad välja Egiptusemaalt ja viisin nad kõrbe.
11Ma andsin neile oma määrused ja õpetasin neid tundma oma seadusi, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada.
12Ja ma andsin neile ka oma hingamispäevad kui leppemärgi minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Issand, kes neid pühitseb.
13Aga kõrbes hakkas Iisraeli sugu mulle vastu: nad ei käinud mu määruste järgi ja hülgasid mu seadused, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada; ja nad teotasid väga mu hingamispäevi. Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale kõrbes, et teha neile lõpp.
14Aga ma talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle nähes ma olin nad Egiptusest välja toonud.
15Siis tõstsin ma ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma ei vii neid maale, mille ma olin neile andnud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest,
16sellepärast et nad hülgasid mu seadused ega käinud mu määruste järgi, vaid teotasid mu hingamispäevi, sest nende süda käis nende ebajumalate järel.
17Aga mu silm andis neile armu, nõnda et ma ei hävitanud neid kõrbes ega teinud neile lõppu.
18Ja ma ütlesin kõrbes nende lastele: Ärge käige oma vanemate määruste järgi, ärge pidage nende seadusi ja ärge rüvetage endid nende ebajumalatega!
19Mina olen Issand, teie Jumal, käige minu määruste järgi, pidage minu seadusi ja täitke neid
20ja pühitsege minu hingamispäevi, et need oleksid leppemärgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Issand, teie Jumal!
21Aga lapsed hakkasid mulle vastu, nad ei käinud mu määruste järgi ega pidanud mu seadusi, et nad oleksid teinud nende järgi, mida inimene peab tegema, et ta nende varal võiks elada; nad teotasid mu hingamispäevi. Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale, et vaigistada oma viha nende kallal kõrbes.
22Aga ma tõmbasin oma käe tagasi ja talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle nähes ma olin nad Egiptusest välja toonud.
23Siis ma tõstsin ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma pillutan nad paganate sekka ja puistan nad laiali mööda maid,
24sellepärast et nad ei olnud teinud mu seaduste järgi, vaid olid hüljanud mu määrused ja olid teotanud mu hingamispäevi ja et nende silmad olid vahtinud nende vanemate ebajumalate poole.
25Siis andsin ka mina neile määrused, mis ei olnud head, ja seadused, mille varal nad ei saanud elada.26Ma lasksin nad saada rüvedaks nende ohvriandide läbi, kui nad kõik esmasündinud lasksid tulest läbi käia; ma kohutasin neid, et nad tunneksid, et mina olen Issand.
27Seepärast räägi Iisraeli sooga, inimesepoeg, ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Veel sellegagi on teie vanemad mind teotanud, et nad ei olnud mulle truud.
28Kui ma olin nad toonud maale, mille pärast ma olin oma käe üles tõstnud neile vandudes, et ma annan selle neile, ja nad nägid mõnda kõrgemat küngast või mõnda leherikast puud, siis nad ohverdasid seal oma tapaohvreid ja viisid sinna oma pahameelt tekitava ohvrianni; nad tegid seal oma uimastuslõhna ja valasid sinna oma joogiohvreid.
29Siis ma ütlesin neile: Mis ohvriküngas see on, kuhu te lähete? Ja sellepärast nimetatakse seda tänapäevani ohvrikünkaks.
30Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kas tahate endid rüvetada oma vanemate viisil ja truudust murdes käia nende põlastusväärsuste järel?
31Te rüvetate endid tänapäevani kõigi oma ebajumalatega, tuues oma ohvriande, lastes oma lapsi tulest läbi käia. Ja mina peaksin teid lubama minult nõu küsida, oh Iisraeli sugu! Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei luba ma teil mind küsitleda.
Miks keeldus Jumal vastamast rahva vanemate küsimustele? Arvatavasti sellepärast, et küsijate vaimulik olukord tegi vastamise võimatuks. Oli üsna ilmne, et neil ei olnud piisavalt soovi meelt parandada. Samas see, et nad üldse tulid prohveti juurde Issandalt nõu küsima, oli positiivne märk, mis viitas Jumala poole pöördumisele. Hesekiel ei saatnud küsijaid minema, vaid pidas neile Jumalast juhituna loengu Iisraeli vaimulikust ajaloost.
Egiptuses olles oli Iisrael nakatunud väga salakavalasse ebajumalateenimisse. Kuigi rahvas oli Jumalat saanud käsuseaduse, mis sisaldas nende elu ülalhoidvaid instruktsioone, valisid nad ikkagi paganate jumalad.
Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu märgiks oli hingamispäev, millest Iisrael aga ei hoolinud, vaid käitus nagu truudusetu naine. Hingamispäeva pidamise seadus oli ajaloo kõige esimene tööaja seadus. See kindllustas kõikidele vaba päeva nädalas ning kohustas kõiki ka tööd tegema. Egiptuses aga jaotati töö ja puhkus vastavalt sotsiaalsetele klassidele: orjad pidid tööd tegema kogu aeg, läbi terve nädala; vabad aga võisid kogu aeg puhata. Seal oleks hingamispäev hävitanud klassiühiskonna struktuuri. Võiks arvata, et endine orjarahvas mõistis seda.
Iisrael aga ei mõistnud, ning nii loeme masendavat ülevaadet Iisraeli truudusetust käitumisest Jumala suhtes. Tekib mitmeid küsimusi. Miks viidatakse siin nii palju hingamispäeva rikkumisele? Esmalt - see oli Jumalaga tehtud lepingu tähis. Ja see on oluline ka töö ning puhkuse vahelduva tsükli jätkumiseks. See paneb piirid inimese ahnusele, inimese kiusatusele ohverdada iga järgmine päeva suurema kasu saamise huvides.
Hingamispäev tähendab seisatumist, katkestust. See pakub puhkajale elutervet vaadet elu suhtelisusele ja tasakaalu tajumise võimalust. Miski ei tohiks olla nii tähtis, et seda nädala jooksul korraks katkestada ei võiks. Luther on öelnud, et hingamispäeval tohib teha vaid seda, mida nõuavad ligimesearmastus ning vältimatu vajadus. Mida rohkem aga meile tekib neid “vältimatuid vajadusi”, mida isegi pühapäevaks ei saa katkestada, seda rohkem on meie elus stressi ning sellest johtuvaid haigusi. Praegusest kultuurist on ühise puhkepäeva pidamine praktiliselt juba kadunud.
Selle kommentaari autor: Aki Lautamo