Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 20:32-44
Issand kohtleb armulikult oma taganenud rahvast32Ja see, mis teile on meelde tulnud, ei sünni iialgi, see, mis te ütlete: „Olgem paganate sarnased, muude maade suguvõsade sarnased, teenides puud ja kivi!”
33Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tahan ma teid tõepoolest valitseda vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning väljavalatud tulise vihaga.
34Ja ma toon teid ära rahvaste seast ja kogun teid maadest, kuhu teid on pillutatud, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning tulise vihaga.
35Ja ma viin teid rahvaste kõrbe ning käin seal teiega kohut pale palge vastu.
36Nii nagu ma käisin kohut teie vanematega Egiptuse kõrbes, nõnda ma käin kohut teiega, ütleb Issand Jumal.
37Ma lasen teid läbi käia vitsa alt ja viin teid lepingusidemesse.
38Ma eraldan teie seast vastupanijad ja minu vastu ülesastujad: ma toon nad välja maalt, kus nad asuvad, aga Iisraeli maale nad ei tule; ja te saate tunda, et mina olen Issand.
39Aga teie, Iisraeli sugu, nõnda ütleb Issand Jumal: Minge ja teenige igaüks oma ebajumalaid; aga pärast seda te tõepoolest kuulate mind ega teota enam mu püha nime oma ohvriandide ja ebajumalatega.
40Sest minu pühal mäel, Iisraeli kõrgel mäel, ütleb Issand Jumal, teenib mind kogu Iisraeli sugu, kõik seal maal; seal on mul neist hea meel ja seal ma nõuan teie tõstelõive ja teie uudseande koos kõigi teie pühade andidega.
41Otsekui meeldivast lõhnast, nõnda on mul hea meel teist, kui ma viin teid ära rahvaste seast ja kogun teid maadest, kuhu teid on pillutatud; ja ma näitan ennast pühana teie juures paganate silme ees.
42Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui ma toon teid Iisraeli pinnale, maale, mille pärast ma oma käe vandudes üles tõstsin, et ma annan selle teie vanemaile.
43Ja seal te peate mõtlema oma teede ja kõigi oma tegude peale, millega te endid olete rüvetanud; siis te tunnete iseeneste ees tülgastust kõigi oma kuritegude pärast, mis te olete teinud.
44Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui ma teiega nõnda talitan oma nime pärast, aga mitte teie halbade eluviiside ja hukatuslike tegude kohaselt, oh Iisraeli sugu, ütleb Issand Jumal.”
32. salmi põhjal näeme, et iisraellaste mõjutaja ning nende tahe oli saada samasugusteks kui neid ümbritsevad rahvad, koos seal toimuvate ebajumalate kummardamisega. Iisraeli aga oli ja on siiani Jumala omandrahvas, kas ta seda tahab või mitte. Jumal oli ja on selle rahva kuningas (s 33) ning Tema leping Iisraeliga on kehtiv. Näeme, et need tahtmised on omavahel vastuolus ning see kõik on suurel määral juutide tulevikku mõjutanud.
Kõik see, mida tänane kirjakoht Iisraelile ennustas - on praeguseks täitunud. Iisrael on tõesti hajutatud erinevate rahvaste sekka, aga mitte selleks, et nendega seguneda, vaid, et eristuda, sageli vaenatuna, teiste rahvaste äärealadel. Jumala rahvas on tõesti pidanud tunda saama Jumala viha.
Selline rändamine rahvaste “kõrbes” on neid viinud kannatusest kannatusse. Neid on kokku loetud kui lambaid, millal hea eesmärgi nimel, millal kurjade kavatsustega. Juutide ajaloo kõige lootusetumat aega ennustas ette Hesekiel - vt Hs 37 ptk algus.
Kõigest hoolimata on see rahvas aga alles jäänud - tänu Jumala kaitsele ja varjamisele, tänu sellele, et nad on Jumala omandrahvas. Näeme seda juba nende tagasitulekul Paabeli vangipõlvest. Meiegi ajastul võime seda näha. Uus, iseseisev Iisraeli riik on täna reaalselt olemas. Kogu Iisraeli maa on sedavõrd oluline osa Vana Testamendi teoloogiast, et seda ei ole võimalik eraldada ilma tervikpilti kahjustamata. Kui keegi püüab ära pühkida Iisraeli maaga seonduvat, muudetakse sellega küsitavaks ka Jumala ustavus ning kõik Tema tõotused. Ja seda me ju ei soovi?
Selle kommentaari autor: Aki Lautamo