Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fl 3:12-21
Kristuses hinnatakse väärtused ümber12Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud.
13Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole,
14ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.
15Kes meist on täiuslikud, mõtelgem just samal viisil, ent kui te mõtlete midagi teisiti, küll Jumal ilmutab teile ka selle.
16Ometi, sealt, kuhu oleme jõudnud, astugem edasi sama rada!
17Vennad, võtke mind eeskujuks ja jälgige neid, kes elavad nõnda, nagu meie teile eeskujuks oleme.
18Sest paljud, kellest ma teile sagedasti olen rääkinud ning nüüd nuttes räägin, elavad Kristuse risti vaenlastena.
19Nende lõpp on hukatus, nende jumal on kõht ja nende au on nende häbis; nad mõtlevad maapealsetest asjadest.
20Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat - Issandat Jeesust Kristust,
21kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik.
Pauluse eesmärk on tunda ristilöödud ja ülestõusnud Kristust, kuid samas selgitab ta, et see on jätkuv pürgimine. Elu on võidujooks vastupidavuse peale, ning Paulus pressib edasi, oma eesmärgi poole võita auhind finišijoonel. Kuigi Kristuse täielik tundmaõppimine ei ole võimalik selles elus, peame me siiski edasi pürgima, nii lähedale kui võimalik.
Kõige unustamine, “mis on taga” (s 13), ei tähenda kõikide mälestuste või minevikusündmuste minema pühkimist (isegi kui see oleks võimalik), vaid pigem mineviku kontrolli takistamist olevikus toimuva üle. Selle asemel, et kinni jääda mineviku valudesse ja läbikukkumistesse (kuigi mõnikord tuleb nendega põhjalikult tegeleda), peame tõstma oma silmad Jeesusele ning edasi liikuma. Sest ees ootab väga auline tulevik.
Tulles tagasi imiteerimise juurde, näeme, et salmis 17 õhutab Paulus filiplasi üheskoos Pauluse eeskuju järgima - ühiselt Paulust imiteerima, kui soovite. Pole kahtlust, et see kõlab üsna ülbelt, kuid Paulus kõnetab siin inimesi, kes teda isiklikult tundsid - kogudustes, mida ta ise oli rajanud.
Ta näeb ennast otsekui isa, kelle ülesanne on toita ja hoolitseda oma vaimulike laste eest. Nii nagu Paulus ise imiteeris Kristust, suunab ta oma vaimulikke lapsi seda tegema Pauluse imieteerimise kaudu.
Siin aga oli probleem: Paulus on vanglas, kuidas saavad siis filiplased teda imiteerida? Sellele mõeldes, ütleb Paulus salmis 17, et Filippi usklikud peaksid hoolega vaatlema endi ümber neid usklikke, kelle käitumine joondub Pauluse omaga. Antiikajal oli isikliku eeskuju kaudu kasvatamine tavaline praktika pereelus (lapsed imiteerisid oma vanemaid), ning ka õpingutes (õpilased inimteerisid oma õpetajat), kuid isiklik eeskuju oli oluline ka varakoguduses, kus paljud Pauluse kaudu pöördumisele tulnud, tulid paganlikust kontekstist ning ei teadnud midagi judeo-kristlikest väärtustest. Pauluse jaoks oli kristlase moraalikoodeks täiuslikult väljendatud Kristuse elus ning seejärel väljapaistvate kristlaste eludes.
Selle kommentaari autor: Cornelis Bennema