Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fl 4:1-9
Kristuses hinnatakse väärtused ümber1Niisiis, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rõõm ja aupärg, püsige nõnda Issandas, armsad!
Kristlase rõõmsast elust2Euodiat ma keelitan ja Süntühhet ma keelitan mõtlema ühtmoodi Issandas.
3Jah, ma palun ka sind, aus teekaaslane, võta oma hoolde need naised, kes on võidelnud evangeeliumi eest koos minu, Kleemensi ja mu teiste kaastöölistega, kelle nimed on eluraamatus.
4Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!
5Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal!
6Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.
7Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.
8Viimaks veel, vennad, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage!
9Mida te olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke, ning rahu Jumal on siis teiega.
Ühtsus usklike seas on tervikliku koguduse alus ning tunnistus maailmale.
Paulus õhutab kahte naist Filippi koguduses “mõtlema ühtmoodi Issandas.” (s 2). See on sõnum, mida ta on palju kordi rõhutanud (Fl 2:2,5; Fl 3:15). Nähes, et naised vajavad abi, palub Paulus kolmandal vahemeheks tulla (s 3). Me ei tea selle tundmatu “teekaaslase” nime, kuid võib ka olla, et Paulus viitab siin Filippi kogudusele tervikuna, kui üksusele, kes peaks naistele appi minema. Rahutegemise ja lepituse teenistus usklike vahel, aga ka inimese ja Jumala vahel on see, mis täitis nii Jeesuse kui ka Pauluse teenimistöö (Mt 5:9; 2Kr 5:11 – 6:13).
Salmides 4-6 tõstab Paulus esile kolme laadi suhtumist. Esiteks, soovib ta, et filiplased oleksid rõõmsad “Issandas”, sest Kristusele kuulumine ning Tema tundmine täidab inimese südame rõõmuga, vaatamata välistele olukordadele.
Teiseks, kuna me kõik oleme mõnikord ärevuses ja pinges, ütleb Paulus, et tema lugejad võiksid palvetada koos tänu andmisega Jumalale, kes hoolitseb nii lindude kui ka lillede eest. Selline palvetamine täidab inimesed Jumala üleloomuliku rahuga, kaitstes kõiki neid, kes on Kristuses (s 7).
Salmis 8, õhutab Paulus viimaks filiplasi keskenduma kindlatele voorustele ning neid ka praktiseerima: mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda kõike - tuleb teha, praktiseerida. Loetletud moraalsed omadused ei olnud kristlusele võõrad - samamoodi tõsteti neid esile ka Kreeka-Rooma kultuuris - nii võime arvata, et siinkohal viitab Paulus inimese loomupärasele moraalsusele.
Aga lisaks loomuomastele kvaliteetidele, õhutab Paulus filiplasi rakendama kõike, mida nad olid õppinud, teada saanud, vastu võtnud ja näinud temalt ja temas (s 9). See on kui kaja Pauluse eelmisest üleskutsest imiteerida teda (Fl 3:17).
Selle kommentaari autor: Cornelis Bennema