Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fl 4:8-13
Kristlase rõõmsast elust8Viimaks veel, vennad, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage!
9Mida te olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke, ning rahu Jumal on siis teiega.
Apostli tänu abi eest10Väga suureks rõõmuks Issandas oli mulle see, et te viimaks jälle virgusite mõtlema minule; sest teie olete ju mõelnud, aga teil polnud sobivat juhust.
11Ma ei ütle seda puuduse pärast, kuna ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on.
12Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses.
13Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.
Skaalal 1-10ni, kui rahul oled sa praegu oma eluga? Mis toob sulle rahulolu?
On tähelepanuväärne, et Paulus ütleb end leidnud olevat rahulolemise saladuse igas olukorras (s 12). Huvitav, kuidas ta selleni jõudis? Võibolla aitavad sellele vastata tema kirja varasemas osas esile toodud asjad: palve, usaldus, pidev tänumeel ja rõõmustamine, edasi pürgimine….?
On inimesi, kes tahaksid rahulolemise saladust õppida raamatust või omada seda kui kingitust mis tuleb ilma raske tööta. Ometi olen veendunud, et osa saladusest seisneb just nimelt elu rasketes olukordades, millest tuleb läbi minna. Mõned Pauluse varasemad kirjad kinnitavad, et just nii toimus see tema elus (vt 2Kr 1: 7-10, 2Kr 11:16-30, 2Kr 12:7-10).
Küps rahulolemine tuleb sellest, kui inimene on avastanud elu väljakutsetes, et millega iganes Jumal lubab meil elus vastakuti seista, seda me suudame….”läbi Tema, kes teeb meid tugevaks” (s 13). Vaid selliste kogemuste tule läbinuna, saab Paulus kindlalt väita, et Jumal täidab kõik meie vajadused (Fl 4:19). Ta teab, sest on seda kogenud!
Pauluse õhutus rahulolemiseks, (kas võiks isegi öelda et pühaks muretuseks?) ei tähenda, et Jumala lastel oleks täiesti murevaba elu, või ka, et rahulolematus ise on alati halb. Asja tuum on selles, mida teeme siis kui muretsemine tahab võimust võtta. Kui inimene jääb halba või kardetavat oma peas ringi ketrama, täitub ta hing lootusetusest ning rahulolematusest. Ühtlasi väljendab see inimese usalduskriisi Jumala suhtes.
Aga muredest saab ja peaks rääkima Jumalale. Jah, Ta teab neid juba nagunii, aga Isana igatseb Ta, et Tema lapsed räägiksid Talle neist asjadest, mis neid rõhuvad. Palve vägi, mis toob palujale üleloomuliku rahu ja lootuse, ei sõltu palvetaja meisterlikkusest või veenmisoskusest. Palve vägi lähtub Jumalast ning inimene on alati see, kes saab vastu võtta, kui ta tunnistab, et vajab Jumala armu. Siis tungib palvesse tänumeel - Kristuse teo eest meie igaühe heaks ja Jumala abi eest, isegi kui me veel midagi ei näe.
Nimeta palves Jumalale oma elu need alad, kus oled rahulolematu. Palu, et Jumala Vaim näitaks sulle, kuidas just need asjad on võimalik su elus muuta rahulolemise saladuse õppimise võimalusteks (s 12).
Selle kommentaari autor: APÜ