Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Rutt 2

Reede, 20. Detsember 2002

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rutt 2

Rutt nopib viljapäid Boase põllul
1Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.
2Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: "Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!" Ja ta vastas temale: "Mine, mu tütar!"
3Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.
4Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: "Issand olgu teiega!" Ja nad vastasid temale: "Issand õnnistagu sind!"
5Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: "Kelle noorik see on?"
6Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: "See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt;
7ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud."
8Siis Boas ütles Rutile: "Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega!
9Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!"
10Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: "Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?"
11Ja Boas vastas ning ütles temale: "Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud.
12Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!"
13Ja Rutt ütles: "Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline."14Söögiajal ütles Boas temale: "Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!" Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi.
15Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes: "Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!
16Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!"
17Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli noppinud, ja sai ligi pool vakka otri. 18Ja ta võttis need ja tuli linna ning ta ämm nägi, mis ta oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale selle, mis jäi üle, kui ta kõht oli täis saanud.
19Ja ta ämm ütles temale: "Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!" Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: "Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas."
20Ja Noomi ütles oma miniale: "Õnnistagu teda Issand, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!" Ja Noomi ütles temale: "See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid."
21Siis ütles moabi naine Rutt: "Ta ütles mulle veel: Jää mu sulaste seltsi, kes mul on, seni kui nad on lõpetanud kogu mu lõikuse!"
22Ja Noomi ütles Rutile, oma miniale: "See on hea, mu tütar, et sa koos tema tüdrukutega välja lähed, siis ei tülitata sind teisel põllul." 23Nii jäi Rutt Boase tüdrukute seltsi noppima, kuni lõppes odra- ja nisulõikus; ja ta elas oma ämma juures.

Iisraeli rahval oli komme lubada vaestel pärast viljakoristust minna põllule mahajäänud viljapäid noppima.

Rutt ja Noomi, alles võõrsilt tulnud ja mõlemad leseseisuses, olid ilma igasuguse sissetulekuallikata.

Kes lubab võõral noorikul oma põllult noppida? Rutil ei olnud võrdseid õigusi kohalike vaestega ja ta ei teadnud, et Jumal ise juhib ta õigele põlluosale.

Ta ei suutnud mõista, miks Boas oli tema vastu lahke, kuid ta võttis selle vastu nagu patune võtab vastu armu Jumalalt – et elada ja mitte surra.

Loe veel kord tänast peatükki ja leia need salmid, kus Rutt seda sõnaselgelt väljendab:
_______________________
_______________________

Kuigi Rutt oli teinud oma otsuse Iisraeli Jumala kasuks, ei olnud veel selge, kas ta tohib teenida Jumalat, sest Jumal ei lubanud Iisraeli rahval seguneda paganatega (vt 5Ms 23:4). Ta pidi enne saama Iisraeli rahva liikmeks.

Rutt oli töökas naine, hoolitsev minia, sõnakuulelik oma ämmale, aga kõik need head omadused ja head teod ei andnud talle õigust saada Jumala rahva liikmeks – ta jäi ikkagi päriolult moabiks.

Ühegi meie kiiduväärt iseloomuomaduse või heateo kaudu ei saa me veel Jumala rahva liikmeks (Ef 2:8, 9).

Meie kõik oleme päritolu poolest patused (Rm 3:23) ja meiegi vajame armu ja lunastust, et Jumala rahva liikmeks saada ja Teda teenida.

Selle kommentaari autor: Helvi Kruusmann